Selle aasta algus kinnitab turismisektoris paigalseisu trendi, kus hotellide ja restoranide majandustulemused sõltuvad üha enam sündmustest ja külastajate voost. Eriti jaanuar oli turismisektoris tagasihoidliku aktiivsusega kuu.
Hotellid: madalhooaeg ja piirkondlikud erinevused
Hotellide statistika näitab, et aasta alguses jäi täitumus madalaks ning nõudlus oli just piirkonniti ebaühtlane. Jaanuaris oli Eesti hotellide keskmine täituvus 47,9%, mis tähendab, et alla poole tubadest oli keskmiselt hõivatud ja tulemus jääb ligi 2% alla 2025 jaanuarile. Kõige madalam oli täituvus Pärnus, kus see jäi üle 6% alla ka eelmise aasta tulemusele. Tallinnas oli hotellide täituvus veidi alla eelmise aasta taseme. Jaanuaris teenisid hotellis Eestis keskmiselt iga olemasoleva toa pealt päevas 34 eurot. Veebruaris paranes olukord mõnevõrra. Eesti hotellide keskmine täituvus tõusis 57,1%-ni ning tulu ühe toa kohta kasvas 41 euroni.
„Talvekuud jaanuar-veebruar näitavad hästi, kui sõltuv on turismi madalhooajal sündmustest ja külastajate voost ning Tallinn eristub selgelt parema olukorraga. Kui pole piisavalt põhjuseid kohale tulla, siis jäävad hotellid ja restoranid kiiresti madalama nõudluse surve alla,“ ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.
Majutussektoris tekitab lisaks ebavõrdse konkurentsiolukorra riigi poolt sisuliselt reguleerimata lühiajalise üüri tööstus. Turul tegutseb suur hulk majutuspakkujaid, kelle tegevusest puudub riigil terviklik ülevaade. Hotellid ja lühiajalise üüriteenuse pakkujad konkureerivad samade turistide ja ärireisijate, sama tööjõu (nt koristus- ja halduspersonal), sama kinnisvara ning rahvusvaheliste turismiplatvormide nähtavuse pärast ning kasutavad samu transpordi- ja turismiteenuseid, kuid nende suhtes ei kehti sageli hotellidega võrreldavad nõuded, maksukohustused ega järelevalve. Hotellid pakuvad töötajatele ametlikku töölepingut ja sotsiaalseid garantiisid, samas kui lühiajalise üüriteenuse sektoris tehakse koristus- ja haldustöid tihti lisatööna ning mitte alati ametliku töösuhte alusel.
Samal ajal mõjutab lühiajalise üüri kiire kasv ka pikaajalist üüriturgu ja eluasemete kättesaadavust ning võib tekitada julgeolekuriske, mida näitas ka hiljutine juhtum, kus politsei avastas Eestis lühiajalises üürikorteris tegutsenud petukõnede keskuse, mistõttu on tekkinud küsimus, miks riik lubab sellise vähese järelevalvega turul inimestelt petturitelt raha välja petta ja ei pea vajalikuks ülevaadet, kes, kui kaua ja kust ööbib lühiajalise üüriteenuse pakkujate juures.
„Juhitud majutusturu puudumine tähendab ühtaegu nii ebavõrdset konkurentsi, märkimisväärset andme- ja maksulünka ja lõppeks maksavad selle kinni kohalikud elanikud taludes müra ja kõrgemaid eluasemekulusid, näiteks sellest, et prügikastid saavad kiiremini täis, kui tavaelanikel. Kui osa turust tegutseb väljaspool kehtivaid reegleid ja statistikat, ei ole võimalik luua ka läbipaistvat ja ausat turukeskkonda,“ ütles Kraner.
Restoranid: toidukultuuri tulevik sõltub Eesti maksupoliitikast
Restoranisektoris mõjutas aasta alguse tulemusi eelkõige suuremate sündmuste ja ettevõtete ürituste vähesus. Mitmel pool Eestis oli külastatavus madal ja käibed jäävad talvekuudel tagasihoidlikuks.
Positiivse näitena tõi turismisektor välja Tartu, kus toimunud restoranikuu „Maitsev Tartu“ tõi linna restoranidesse rohkem külastajaid ning aitas talvist madalhooaega leevendada. See näitab, kui oluline roll on hästi sihitud sündmustel ja kampaaniatel restoranide külastatavuse kasvatamisel.
Samas jätkub restoranisektoris tugev surve ning turult lahkumine jätkub ka 2026. aasta alguses. Restoranisektorit survestab jätkuvalt 24% toitlustusteenuse käibemaks, mis on suuruselt teisel kohal Euroopa Liidus. Koos kasvavate tööjõu- ja sisendkuludega muudab see paljude ettevõtete jaoks majandamise keeruliseks, piirab investeerimisvõimekust ning tulevikuväljavaateid.
Restoranide sulgemine ei mõjuta aga ainult ettevõtjaid, vaid ka tööturgu ja linnade elukeskkonda laiemalt. Toitlustussektor pakub tööd suurele hulgale inimestele, sealhulgas noortele, osalise tööajaga töötajatele ning madalama või keskmise kvalifikatsiooniga inimestele, kelle jaoks on see sageli oluline esimene töökoht või võimalus tööturule siseneda. Kui restoranid uksi sulgevad, kasvab riigile eelkõige madalama kvalifikatsiooniga tööjõu töötuse risk.
Lisaks töökohtade kadumisele mõjutab restoranide vähenemine otseselt ka linnade ja turismisihtkohtade atraktiivsust. Restoranid ja kohvikud on oluline osa linnade elavusest ning külastuskogemusest. Kui mitmekesine toidupakkumine väheneb, kannatab nii kohalike elanike elukeskkond kui ka turismi sihtkoha konkurentsivõime. Restoranid loovad nõudlust ka kohalikele toidutootjatele, tarnijatele ja teenusepakkujatele, mistõttu mõjutab sektori nõrgenemine kogu laiemat majandusahelat.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu hinnangul vajab turismisektor Eestis konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, kus reeglid kehtivad kõigile turuosalistele võrdselt. Ilma selgete otsusteta nii maksukeskkonna kui ka majutusturu korrastamise osas kasvab surve ettevõtete kasumlikkusele ja väheneb nende võime investeerida arengusse.