Mida sellelt koolituselt oodata?
Tere tulemast veebikoolitusele, mis aitab sul paremini mõista ja tuvastada väärkohtlemise ning inimkaubanduse olukordi, millega võid kokku puutuda teenindusvaldkonnas töötades. Koolitusel analüüsime koos erinevaid juhtumeid ja jagame nõuandeid, kuidas käituda olukordades, kus kahtlustad, et inimene võib sinu abi vajada.
Koolitust saad läbida endale sobivas tempos ja järjekorras ning peale kokkuvõtva testi sooritamist saadame sulle digitõendi, mille saad esitada soovi korral ka oma tööandjale. Kursus koosneb kaheksast lühivideost, kirjalikest soovitustest ja teadmisi kinnistavast testist. Kursuse läbimine võtab umbes 30 minutit.
Kui märkame väärkohtlemise ohvreid ja kaasame asjakohased asutusi, saame hoida ära hullemaid tagajärgi ning olla toeks inimesele, kes ise ei suuda abi otsida.
Aitäh, et sa hoolid ja tegutsed!
Veebikoolitus on valminud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL), Sotsiaalkindlustusameti ning Justiitsministeeriumi koostööna. Koolitus on koostatud Euroopa Komisjoni Sisejulgeolekufondi (ISF) projekti „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis“ raames.
Millest me koolitusel räägime?
Veebikoolitusel avatakse juhtumikirjelduste abil seksuaalse väärkohtlemise ja inimkaubanduse teemasid ning seda, kuidas neid juhtumeid märgata ja vastavas olukorras tegutseda.
Inimkaubandus on kuritegu, kus kaubitseja ekspluateerib teisi inimesi või võimaldab seda kellelgi teisel teha. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tegevust.
Inimkaubanduse liigid on:
- seksuaalne ekspluateerimine (prostitutsiooni kaasamine või muul viisil seksuaalne ärakasutamine);
- tööalane ekspluateerimine (sunniviisiline töö või teenistus);
- kuritegevusele sundimine;
- elundi sunniviisiline eemaldamine.
Väärkohtlemine on igasugune emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse kahju tekitamine, näiteks piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.
Töötajana võid nende teemadega kokku puutuda, kui märkad:
- füüsilise või vaimse vägivalla tunnustega inimest;
- asutuse külastajat, keda kasutatakse ära või väärkoheldakse;
- kahtlaste tehingute sõlmimist;
- ebaõiglaselt koheldud rendiettevõtte töötajaid või võõrtöölisi oma asutuses.
Järgnevates videotes ja tekstides jagame soovitusi, kuidas nendes olukordades käituda ning inimesi keerulises olukorras aidata.
Kuidas aidata abivajajat?
- Olukorrale reageerimisel ära sea ennast ega teisi külastajaid otsesesse ohtu. Ennekõike on oluline sinu ja kõigi teiste osaliste turvalisus.
- Kui on toimunud mõni juhtum või sul on sellekohane kahtlus, siis esimene soovitus on teatada sellest oma juhile, kes aitab kaasa mõelda ja otsuse langetada.
- Ennekõike saad sa lähtuda oma tööandja – hotelli, restorani – reeglitest ja kodukorrast. Küsi, milliste ettevõtte suuniste järgi peaksid sellistes olukordades käituma.
- Oma tegutsemises pead sa lähtuma riiklikest seadustest, millega reguleeritakse töötajate inimväärset kohtlemist ja kaitstakse ohvreid väärkohtlemise eest.
- Kahtluse korral on väga tähtis neile juhtumitele reageerida. Isegi kui hilisemal uurimisel rikkumist ei ilmne, oleme omalt poolt teinud kõik, et võimalikku ohvrit kaitsta.
- Oluline on olukorda hinnata ja vajaduse korral kaasata asjakohaseid spetsialiste. Jäta meelde või salvesta telefoni järgmised telefoninumbrid:
Kui sul on kahtlus, et tegu võib olla vägivallaga (vaimne või füüsiline), siis helista Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile, mis on avatud ööpäev läbi. Lisateavet leiad ka veebilehelt www.palunabi.ee. Ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefoni teenus on mõeldud igas vanuses inimestele, kes on langenud kuriteo, hooletusse jätmise, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks või on olnud nende olukordade tunnistajaks.
Kui märkad, et alaealist last on ära kasutatud, siis helista Sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefonile, mis töötab samuti ööpäev läbi. Lisateavet leiad ka veebilehelt www.lasteabi.ee.
See number on mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ning abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks.
Kui sul on kahtlus, et tegemist võib olla näiteks tööalase ärakasutamisega, helista Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile, mis on avatud tööpäeviti kella 08.30–17.00.
Mis saab edasi, kui sa oled oma kahtlusest või juhtumist teada andnud?
Ülalmainitud telefonidele vastavad spetsialistid. Kõigepealt nad hindavad olukorda ja seejärel edastavad juhtumi kas politseile või muudele ametnikele, kes tegelevad selle juhtumiga edasi. Ühendust võttes saad olla kindel, et sinult ei oodata olukorra lahendamist, kuid sulle võidakse esitada vajalikke küsimusi, et olukorda hinnata. Soovi või vajaduse korral suudab telefonile vastav spetsialist pakkuda tuge ka sulle.
Milliste juhtumitega võime tööl kokku puutuda?
Mida selles olukorras teha?
- Pea silmas enda ja teiste ohutust, küsi nõu juhilt ning järgi oma asutuse sisereegleid.
- Ennekõike saad sa lähtuda oma tööandja reeglitest ja riiklikest seadustest. Selle olukorra puhul keelab seadus nii alkoholi müügi kui ka pakkumise alaealisele.
- Võimaluse korral saad juhtida noormeeste tähelepanu sellele, et enda dokumente teisele anda ei tohi. Lisaks võiksid soovitada vormistada töö ametlikult lepinguga, mille vanem või hooldaja saaks üle kontrollida.
- Kui sa ei saa noormeestega privaatselt vestelda, siis kaasa näiteks oma kolleeg, kes arve tasumise ajal Anatoli leti juurde maksma kutsub. Samal ajal võiksid ise noormeestega rääkida.
- Nõu saad küsida Sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefonilt 116 111.
Vaata selle osa lõpetuseks ka Markuse lugu, mis kõneleb narkoainete müügile sundimisest. Ka sina võid oma töökohal kokku puutuda olukorraga, kus näiliselt tehakse mõlemat poolt arvestavaid kokkuleppeid, kuid tegelikult kasutatakse ühte poolt ära ja sunnitakse teda kuritegu toime panema. Olukorra varjamiseks otsitakse neutraalset pinda, milleks saab olla näiteks hotell.
Mida selles olukorras teha?
- Kui sa saad enda hinnangul kannatada saanud inimesega turvaliselt rääkida, siis aita tal mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi. Julgusta teda otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. Ära anna hinnanguid, vaid aita leida õige kontaktisik, kellelt saab vajalikku abi!
- Vägivaldses suhtes inimene tunneb end üksildase ja hirmununa. Seepärast tuleb sul ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele, ja olla ohvrile toeks.
- Nõu saad küsida Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonilt 116 006.
- Helista 112, kui kuuled või näed vägivalda, näiteks hotellitoast kostab kisa, sõimu või appihüüdeid või näed löömist ja peksmist. Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.
- Pea silmas enda ja teiste ohutust, küsi nõu juhilt, järgi asutuse sisereegleid.
Vaata ka Laura lugu, mis kõneleb romantiliselt algavast suhtest, kuid lõpeb ärakasutamisega. Hotellis on palju paarisuhtes olevaid inimesi, kelle vahel võib mõnikord esineda silmale märkamatuid olukordi, mis tipnevad väärkohtlemisega numbritubades. Avalikes ruumides püüavad inimesed jääda neutraalseks, isegi hoolivaks, kuid sulle võib silma jääda ühe poole (tavaliselt naise) ärevus, liigne tagasihoidlikkus, vägivallatundemärkide peitmine vms, mis võivad viidata väärkohtlemisele ja teise tahtele allutamisele.
Mida selles olukorras teha?
- Kui sul on kahtlus, et rendiettevõte kasutab oma töötajaid ära ja seab neile ebainimlikke töötingimusi (näiteks ei võimalda puhkeaega, rikub tööõigusi, tööpäevad näivad liiga pikad vms), siis helista kindlasti Sotsiaalkindlustusametile, kes hakkab juhtumit uurima. Kasuta kas inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini +372 660 7320 (tööpäeviti) või ohvriabi kriisitelefoni 116 006 (24/7). Vaata ka www.palunabi.ee.
- Pea silmas enda ja teiste ohutust, küsi nõu juhilt, järgi asutuse sisereegleid.
- Kui sul on võimalik renditöötajaga rääkida, siis anna talle nõu, kuhu ta võiks pöörduda. Jaga talle arusaadavas keeles veebilehte www.tooelu.ee, kus on hulk artikleid tööalase ärakasutamise kohta.
- Julgusta teda helistama Tööinspektsiooni juristile telefonil +372 640 6000.
Mida selles olukorras teha?
- Suure vanusevahega inimeste puhul tuleb arvestada, et seksuaalsuhted alaealistega ei ole Eestis lubatud ja seksuaalse enesemääramise eapiir on 16 aastat, mis tähendab, et täiskasvanul ei tohi olla seksuaalsuhteid sellest east noorema isikuga.
- Ennekõike saad sa lähtuda oma tööandja (hotelli, restorani) reeglitest ja kodukorrast. Küsi, milliste ettevõtte suuniste järgi peaksid sellistes olukordades käituma, ning võimaluse korral pea enne tegutsemist oma juhiga nõu.
- Hotelli või restorani kodukorras võib olla sätestatud, et asutusel on õigus kontrollida oma ruumides viibijate isikut tõendavat dokumenti ja vajaduse korral kaasata sellesse toimingusse ka politsei. Kui tegemist on alaealisega, siis võib hotell nõuda alaealise majutamiseks lapsevanema eelnevat kirjalikku kinnitust.
- Vanuse kontrollimiseks võib kutsuda hotelli politsei, helistades 112. Politsei tuvastab isikud ja teeb kindlaks nende suhte.
- Kahtluse korral on väga tähtis tegutseda, siis ei jää ükski ohver hätta. Kui inimene tõestab politseile, et ta on täisealine ja toime pole pandud muud kuritegu, siis palub politsei vabandust ja lahkub.
- Alati ei ole alaealise ärakasutamine ilmne. Paar võib hotelli registreerudes käituda üksteise suhtes neutraalselt. Samuti võib alaealine tüdruk või poiss tulla hotelli külalisena alles hiljem. Proovi neid olukordi märgata ja vajaduse korral tegutse.
- Kui sul on kahtlus, et alaealist on ära kasutatud, siis saad abi Sotsiaalkindlustusameti lasteabi telefonilt 116 111.
Miks ja kuidas väärkohtlemine ning inimkaubandus toimub?
Igal inimesel on õigus mitte olla piinatud ega muul viisil väärkoheldud. Seda loetakse õigusriigi üheks aluspõhimõtteks ning selle eest saab seista meist igaüks. Väärkohtlemisel on mitu palet ning seik, mida märkad oma töös, võib tunduda väikse episoodina, ent olla osa pikaajalisest väärkohtlemisest ja organiseeritud kuritegelikust skeemist.
Oluline on mõista, et kurjategija käitub tihti teadlikult ja sihilikult ning õõnestab järjepidevalt ohvri enesekindlust ja sõltumatust. Seetõttu võibki tunduda, et ohver ise on olukorraga rahul.
Väärkohtlemise ja inimkaubanduse toimepanija:
- eraldab inimese tema sõpradest või perekonnast;
- käitub inimese suhtes agressiivselt või muul moel vägivaldselt;
- meelitab inimest tegema asju, mida tema tahab ja mis alguses tunduvad inimesele vastuvõetavad;
- mõjutab inimest pideva ähvardamise ja vägivalla kaudu alluma enda tahtele;
- ähvardab toime pandud teod avalikustada, teades, et kannatanu pigem soovib varjata enda ärakasutamist.
Miks ohvrid abi ei küsi?
- Tihti võivad inimesed olla kogenud eri liiki vägivalda – füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset ja psühholoogilist – ning nad on sellega juba harjunud.
- Inimene ei pruugi arugi saada, et teda on tegelikult sunnitud midagi tegema, sest teda on väga oskuslikult eksitatud, petetud, meelitatud jne.
- Inimene usub, et ta on ise süüdi. Ta küsib endalt: „Miks ma ei kontrollinud teavet, miks ma liigselt usaldasin ja miks ma ei lahkunud.“ Põhjuseks võib olla hirm väärkohtleja ees või toimuva avalikuks tulemise ees. Oma osa on ka uskumusel, et „nagunii keegi mind ei aita ja keegi minu lugu ei usu“.
- Inimene ei tea, et tal on õigus saada abi, või ta ei tea, kust seda saada.
- Inimene ei usalda kaaskodanikke ega abistajaid, kuna väärkohtlemise olukord on kestnud kaua ja ta on sellega kohanenud.
- Inimesel on olnud halb kogemus ametiisikute ja abiorganisatsioonidega.
- Inimene on tihti tänuvõlglane väärkohtleja ees.
Mida sellelt koolituselt kaasa võtta?
Testi oma teadmisi
Täida allolev test, valides iga küsimuse juures kõik õiged vastusevariandid. Pärast seda, kui oled kõikidele küsimustele õigesti vastanud, saad sisestada oma e-posti aadressi ja saadame sulle tõendi, mida saad esitada oma tööandjale.
Aitäh, et osalesid! Lisateavet teema kohta leiad siit:
Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin.