PRESSITEADE
9. oktoober 2025
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tagasivaatena suvehooajale ja septembrile:
hotellid hoiavad tasakaalu, restoranidel languse taustal pühadehooaja ootus
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) hinnangul oli 2025. aasta suvi ja september
majutusettevõtetele positiivne, kuid restoranide jaoks selgelt murettekitav. Külm suve
algus jättis suurel osal restoranidest terrassid tühjaks. Kuigi suve teises pooles ja
varasügisel toetasid nõudlust suursündmused ning väliskülastajate hooajaline kasv, on
restoranide käive languses. Nii majutus- kui ka toitlustusteenuse sektorit mõjutavad
käibemaksu tõus 22%-lt 24%-le, kõrged sisendkulud ja nõrk tarbijanõudlus nädala sees.
„Kui hotellidel võib suve tulemustega hästi rahule jääda, eriti Tallinnas, siis restoranide
jaoks on sügiseks olukord kriitiline. Käibe langus, käibemaksu tõus ja tarbijate
ettevaatlikkus on muutnud kasumlikkuse väga hapraks. Nädalavahetustel küll üldiselt
käiakse restoranis söömas, aga nädala sees enam mitte – ostujõud on lihtsalt otsas,“ ütles
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.
Eesti keskmisena paranes 2025. aasta suvel majutusettevõtete täitumus eelmise
aastaga võrreldes ligikaudu 2,2% ning keskmine toa hind 8,2%. Tallinnas aitasid nõudlust
hoida suured kontserdid, spordi- ja kultuurisündmused, kuid Pärnus ja Tartus jäi tulemus
oluliselt tagasihoidlikumaks, eriti keskmise hinna osas, mis olid vastavalt -4,4% ja 0,8%
eelmise aastaga võrreldes.
September tõi kogu Eestis hotelliturule nõudluse languse ja paraku langes ka keskmise toa
hind võrreldes eelmise aasta septembrikuuga 1,9%. Eriti drastiline oli täitumuse langus
Tartu majutusturul (-5,4%), ka Pärnus mõjutasid hooaja lõppemine oluliselt külastatavust (
1,2%), Tallinnas püsis täitumus veel heas tasakaalus tänu hilissuve sündmustele ja
äriturismi üritustele (business events). Üldiselt näitas september majutusturul
siseturistide aktiivsuse vähenemist ja väliskülastajate osakaal jäi suvise tipuga võrreldes
oluliselt madalamaks.
Restoranides ja kohvikutes on toidu- ja joogimüük on vähenenud ning surve
marginaalidele on tugev. Käibemaksu tõus 24%-le on paljudele restoranidele üle jõu käiv,
mis on pannud uksi sulgema, sest väikeste marginaalidega ärides tähendab isegi 1–2
protsendiline lisamaks olulist lööki. „Restoranide kasumlikkus on olnud pikalt madal, kuid
see ei kajastu riiklikus statistikas, sest restoranid ja kiirtoidukohad on koondatud sama
EMTAK-koodi alla. Kiirtoidukohtadel läheb samal ajal väga hästi ning nende tugev tulemus
tõstab koondnumbreid, varjates täisteenindusrestoranide tegelikku seisu. EHRL-i
valimipõhiste analüüside järgi oli 2024. aastal restoranide keskmine puhaskasumlikkus
vaid 1,1%. 2025. aasta maksumuudatused ja sisendhindade püsiv tõus on seadnud sektori
jätkusuutlikkuse tugeva surve alla. Mitmed kaua tegutsenud restoranid on teatanud
sulgemisest ning varimajanduse kasv on üha tuntavam,“ ütles Külli Kraner.
EHRLi hinnangul süvendab restoranisektori ebakindlat olukorda ka see, et uued
kinnisvaraarendused kasvatavad üldjuhul ka restoranipakkumist sõltumata
andmepõhisest nõudlusest ning järjest suurema surve alla satuvad olemasolevad
restoranid ja hotellirestoranid. Samal ajal on tarbijate kulutusvõime vähenenud ning turul
on tekkinud olukord, kus ettevõtted konkureerivad sama kliendi pärast üha tihedamalt.
Sarnane olukord on üsna pikki aastaid kestnud ka näiteks Soomes, kus restoranide
kasumlikkus on langenud, joogikäive vähenenud ning see on viinud selleni, et restoranid nö
tulevad ja lähevad.
„Meie roll on teha kõik selleks, et hotellid ja restoranid suudaksid kohaneda, optimeerida
kulusid ja hoida kvaliteeti. Samas vajab sektor ka riigipoolset mõistmist, eriti
maksukoormuse ja regulatiivsete nõuete osas,“ rõhutas Kraner.
EHRLi hinnangul selgub aasta viimases kvartalis, kas üldiselt novembri teises pooles algav
pühadehooaeg toob eelkõige restoranisektorile lühiajalist turgutust, sest ostujõu
paranemata ja kulusurve leevenemiseta kasvavad sulgemisriskid ja koondamised turul.