PRESSITEADE
20.11.2025
Hotellide ja Restoranide Liit: Riigikogus 19.11.2025 vastu võetud töölepingu seaduse muudatused lähtuvad tööturu vajadustest ning loovad paljudes sektorites suurema paindlikkuse ja töötajatele tugevama kindlustunde.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) tervitab Riigikogus vastu võetud töölepingu seaduse muudatusi. Muudatused loovad lisaks hotellide ja restoranide valdkonnale uusi võimalusi ka paljude teiste sektorite tööandjatele, et asendada seni laialdaselt kasutusel olnud võlaõiguslikud töösuhted töötajatele paremaid garantiisid pakkuvate töölepingutega. See omakorda toetab tööjõumahukate sektorite elujõulisust ning aitab kujundada töötajatele kaasaegsema ja turvalisema töökeskkonna.
Paindlik tööleping võimaldab töötada nii palju, kui parasjagu võimalik või vajalik
Vastu võetud seadusmuudatus kehtestab paindliku tööaja kokkuleppe, mis on mõeldud töötajatele, kes ei tea kindlalt oma töötamise mahu soovi, töökoormus kõigub või ei ole ette teada. Hooajalised sektorid vajavad erinevaid võimalusi töö korraldamiseks – nii stabiilseid fikseeritud lepinguid kui ka paindlikke vorme, mis võimaldavad kiiresti reageerida töömahu muutustele või kõrghooajal teenuste kvaliteeti tagada. Teisalt ootavad ka tänapäeva töötajad paindlikkust. Just selline mitmekülgsus aitab säilitada töölepingulise töövormi ka siis, kui alternatiivina kaalutakse töövõtu- või käsunduslepinguid. Fikseeritud leping on jätkuvalt ettevõtete eelistus, kuna tagab kindlustunde, et tööjõud on vajalikul hetkel olemas.
HMP Hotellid OÜ juhatuse esimees Ain Käpp sõnab: „Paindlik tööleping ei asenda tavapärast töölepingut, vaid täiendab seda seal, kus töökoormus ei ole püsiv. See annab võimaluse pakkuda ametlikku ja kaitstud töösuhet ka neile, kes töötavad osaajaga või hooajaliselt. Paljud töötajad soovivad selliseid võimalusi.“
Töö- ja puhkeaja reeglid muutuvad selgemaks ja ühtsemaks
Seadusemuudatus täpsustab ka senist ebaselgust, mis tekkis pärast Euroopa Kohtu otsust igapäevase ja iganädalase puhkeaja tõlgendamise osas. Nüüd on seaduses selgelt määratletud, kui palju järjestikust puhkeaega peab töötajale nädalas tagama. Graafikutega töö puhul on see 36 tundi (summeeritud tööaeg). Tööajakava peab seejuures selgelt eristama kokkulepitud tunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Kurro loodusspaa tegevjuht Killu Maidla toonitab: „Puhkeaja nõuete täpsustamine annab tööandjatele ja töötajatele lõpuks selge ja üheselt mõistetava reegli, mida järgida. See aitab ennetada vaidlusi ja tagab, et töötajate puhkeaeg on kaitstud ka graafikutega töökohtades.“
Noortele taastati võimalus töötada täistööajaga – oluline samm majanduslikuks toimetulekuks ja ametlikuks tööks
Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem olukord, kus põhikooli lõpetanud 15–16-aastane või 17-aastaseks saanud noor saab soovi korral töötada täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, tingimusel, et seaduslik esindaja annab nõusoleku. Seni pidurdas õppimiskohustuse vanuse tõus noorte töötamisvõimalusi, piirates nende töömahtu oluliselt ka siis, kui nad enam ei õppinud.
Restoranide Lee, Lore Bistroo, Uma juht Kristjan Peäske ütleb: „On väga positiivne, et põhikooli lõpetanud 15–16-aastased ja 17-aastaseks saanud noored saavad taas töötada täistööajaga. Paljud noored soovivad ja ka vajavad võimalust teenida oma sissetulekut, kuid 1.09.2025 kehtima hakanud seadus lubas neil töötada vaid paar tundi päevas. Täistööaja võimaldamine toetab noorte majanduslikku toimetulekut ja aitab neil teha seda ametlikult ja turvaliselt.“
Külli Kraner, tegevjuht
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
kylli@ehrl.ee
www.ehrl.ee