PRESSITEADE
25. november 2025
Kõik turuosalised toetavad majutusturust ülevaate saamiseks ja turismiandmete
parandamiseks üle-eestilise majutustegevuse registri loomist ning külaliste
registreerimise kohustust, mis hõlmaks ka lühiajalise üüriteenuse pakkujaid. Sektor
soovib regulatsiooni vastuvõtmis juba 2026 jooksul.
17. novembril toimus Tallinna Linnavalitsuse eestvedamisel seminar, kus tutvustati
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt tellitud ja 2025. aasta
septembris valminud rakendusuuringut „Lühiajalise üüri turg Eestis“ ning seotud
osapooled tutvustasid oma seisukohti. Arutelud keskendusid lühiajalise üüri mõjule nii
kohalikele kogukondadele kui ka majutusturule tervikuna ning võimalikele lahendustele
sektori parema korralduse tagamiseks. Sama teemat arutati turismisektoriga ka 21.
novembril toimunud MKM turisminõukojas. Arutelud näitavad, et kõik turuosalised
toetavad üle-eestilise majutustegevuse registri loomist ning külaliste registreerimise
kohustust, mis on vajalik, et tagada terviklik ülevaade majutusturust, aus konkurents ja
sektori elujõulisus.
Majutusteenuse pakkumise reeglite üle on arutatud alates 2018. aastast ning sektori
hinnangul pole edasilükkamiseks enam põhjust. 2018. aastal alanud arutelud viisid
2023. aastal põhjaliku uuringu tellimise otsuseni, valminud uuring tõi välja, et turul puudub
ühtne selgus ning olukord on piirkonniti eriti kontrastne, eriti Tallinna vanalinnas. Nüüd on
ettepanekute koostamiseks ja rakendamiseks planeeritud omakorda mahukalt aega, mis
tähendab, et ebaselgus võib püsida kokku peaaegu kümnendi. Sea aga tähendab, et selle
aja jooksul pole riik kogunud makse ligi kolmandikult turuosalt, mis avaldab
märkimisväärset mõju nii sektorile kui riigieelarvele.
Et vältida turu ebakindluse pikenemist, leiab sektor, et uuringule tuginev regulatsioon
võiks jõuda Riigikogus vastuvõtmiseni hiljemalt 2026. aastal ja jõustamiseni 2027.
aastal. Uuringu tulemused annavad nimelt poliitikakujundajatele selge sisendi
otsustamiseks ning võimaldavad lahendusi kujundada terviklikult kogu Eesti vaates.
„Registreerimiskohustus annab tööriistad, et mõista tegelikku majutusturgu ning
planeerida elukeskkonda, infrastruktuuri ja avalikke teenuseid andmepõhiselt. Meie
eesmärk on tagada, et majutusturg toimib läbipaistvalt ning toetab kogukonna huve,“
selgitab Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusdirektor Kalle Killar.
Sektor rõhutab, et seaduses tuleb selgelt eristada majutustegevuse äri ja
jagamismajandust. See on turu korrastamise alus ning võimaldab tagada, et paariks
nädalaks oma vaba tuba välja üürivad inimesed oleksid käsitletud jagamismajanduse
põhimõtetest lähtuvalt ja neile sobivate erisustega. 2025. aasta septembris valminud
uuringu kohaselt on hinnanguliselt 90% lühiajalise üüri pakkumistest sisuliselt
majutusteenuse osutamine, mitte juhuslik oma kodu väljaüürimine ehk jagamismajandus.
„Toetame ühtset majutustegevuse registrit, sest see loob selguse ja tõstab
usaldusväärsust nii turul kui ka külaliste silmis. Samas on oluline, et seadus eristaks
professionaalset majutust jagamismajandusest. Selged reeglid aitavad kõigil
vastutustundlikult tegutseda,“ ütleb lühiajalise üüriteenuse osutaja Liis Ahlberg.
Reguleerimata turg toob kaasa julgeolekuriski, sest külaliste ja teenusepakkujate
registreerimise kohustus täna puudub. Selline olukord mõjutab otseselt kogu ühiskonna
ohutust. Seetõttu on vajalik luua üle-eestiline majutusteenuse pakkujate register, mis
tagab läbipaistva ja ühtsetel alustel toimiva turu. Register aitab kohalikel elanikel
paremini hoida oma kodumaja elukeskkonda. „Lühiajalise üüri kiire kasv on toonud näiteks
Tallinna vanalinna senisest enam külastajaid, kuid ilma selge ülevaate ja registreerimiseta
mõjutab see otseselt meie turvatunnet. Üle-eestiline register aitab säilitada elukeskkonna
tasakaalu ja annab elanikele kindluse, et turism areneb vastutustundlikult ning
läbipaistvalt,“ märkis Vanalinna Seltsi juhatuse liige Ville Jehe.
Andmepõhiste otsuste tegemiseks on oluline kehtestada kohustus registreerida
majutusasutustes ööbivad külalised. See võimaldaks lisada Eesti turismistatistikasse
info, mis täna puudub lühiajalise üüri teenusepakkujate juures ööbivate turistide kohta.
Praegu ei kajastu statistikas hinnanguliselt 20–30% kõikidest ööbimistest. Turu terviklikuks
mõistmiseks ja parema turismijuhtimise tagamiseks on vajalik, et kõik majutusteenuse
pakkujad ja nende külalised oleksid registreeritud alates esimesest voodikohast.
„Majutusteenuse pakkujate ühtne register ja külaliste registreerimine on hädavajalik, et
parandada Eesti turismiandmeid ja tagada õiglane turuolukord. Täna jääb statistikas puudu
kuni kolmandik ööbimistest, mis mõjutab otseselt sektoripõhiste otsuste tegemist.
Toetame regulatsiooni kiiret elluviimist, et tagada majutusturu elujõulisus ja Eesti kui
sihtkoha usaldusväärsus,“ ütleb Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.
Kõik osapooled nõustuvad, et majutuspakkumise mitmekesisus on tänapäeva turismis
vältimatu ja vajalik, aga peab see toimima läbipaistvalt ning ei tohi halvendada
elukeskkonda.
Külli Kraner, tegevjuht
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
kylli@ehrl.ee
www.ehrl.ee