Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) andmetel oli 2026. aasta esimene neli kuud majutussektoris kokkuvõttes paigalseis, samal ajal kui piirkondlikud erinevused on süvenenud. Tartu on teinud tugeva aasta alguse, Tallinnas surub turgu pakkumise kasv ja madalad hinnad ning Pärnu olukord on aasta taguse ajaga halvenenud. Toitlustussektoris jätkub ettevõtete sulgemine, mille taga on käibemaksu tõus suuruselt teisele kohale Euroopa Liidus (24% Eestis võrreldes EL keskmine 11%) ja kulude kiirem kasv võrreldes tarbijahindadega.
Hotellisektor on nelja kuu kokkuvõttes paigalseisus ja piirkondlikud erinevused süvenevad
Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti majutusettevõtetes oli märtsis kokku üle 10% rohkem kui aasta varem. Kasvu vedasid eelkõige välisturistid, kelle ööbimised tõusid ligi 12%. Samal ajal jäi hotellide saadaoleva toa keskmine tulu (RevPAR) märtsis Eestis keskmiselt 39 euro juurde. Hotellid teenindavad rohkem külalisi ja täidavad rohkem öid, kuid igalt müüdud toalt teenitud tulu ei kasva ega kata kulude kasvu. Just selles vahes peitub EHRLi andmetel ka hotellisektori 2026. aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes paigalseis. Saadaoleva toa keskmine tulu (RevPAR) ja keskmine toahind on aastatagusega võrreldes püsinud praktiliselt samal tasemel ehk hinnatõusu pole õnnestunud saavutada. Aprillis on pilt isegi mõnevõrra mullusest tagasihoidlikum, sest täitumus jäi alla eelmise aasta aprilli, keskmine toahind tõusis vaid napilt ja seetõttu langes ka iga toa kohta teenitud tulu. See keskmine pilt varjab aga väga tugevaid piirkondlikke erinevusi, mis on majutussektori tänase olukorra teine peamine sõnum paigalseisu kõrval.
Tartu paistab silma paremate tulemustega, sest erinevalt ülejäänud Eestist suudavad Tartu hotellid kasvatada nii täitumust kui keskmist toahinda. Just hindades on Tartu kasvulugu kõige tugevam. Keskmine toahind ja iga saadaval oleva toa kohta teenitud tulu (RevPAR) on aprillis kasvanud ligi kümnendiku võrra ja nelja kuu kokkuvõttes veelgi enam, mis tähendab, et iga müüdud öö toob hotellile reaalselt rohkem tulu kui aasta tagasi. Täitumuse poolest oli Tartu aprillis kõrgeim Eesti teistest piirkondadest, üle 70%, samal ajal kui kogu Eesti keskmine jäi sellest tunduvalt allapoole. Tartu turgu on toetanud edukad konverentsid ja sündmused (veebruarikuine restoranikampaania Maitsev Tartu, aprillikuu rahvusvaheline Maamess). Tugevad sündmused suudavad turismihooaja madalseisu murda.
Pärnu olukord on jätkuvalt kesine, olukorda on mõjutanud hotellide renoveerimised. Aprillis langes täitumus kõigest poole peale ja iga saadaoleva toa kohta teenitud tulu kukkus tervelt kümnendiku võrra. Ka nelja kuu kokkuvõttes on kõik kolm peamist näitajat (täitumus, keskmine toahind ja RevPAR) aastatagusest selgelt madalamad. Piirkonna sõltuvus tugevast suvehooajast on muutunud aasta-aastalt teravamaks.
Tallinnas oli täitumus aprillis aastatagusest mõnevõrra madalam, samas kui keskmine toahind on jäänud praktiliselt samale tasemele. Seega pole olukorda päästnud ka müügimaht. Nelja kuu kokkuvõttes on Tallinnas täitumus kõrgem kui mullu, kuid keskmine hind on veidi langenud. Sõnum on selge: kliente on, aga neid meelitatakse hindu alla viies. Taustal on jätkuv uute hotellide ja voodikohtade lisandumine, mis tugevdab konkurentsi just hinna kaudu. Tulemuseks on olukord, kus kvartalit võib küll täis hotellitubadega lõpetada, kuid reaalne tulu jääb mullusele alla.
Toitlustussektoris jätkuvad sulgemised, sest käibemaksu tõusust on saanud ellujäämise küsimus
Aprillis 2026 oli enam kui 1 100 toitlustusettevõttel kogunenud maksuvõlga kokku 14,5 miljoni euro ulatuses ning sektori kasumimarginaal on kahanenud kolm korda alla Eesti majanduse keskmise. Iga teenitud euro jätab ettevõttele oluliselt vähem alles kui veel paar aastat tagasi. EHRLi liikmete tagasiside põhjal on oht, et sulgemised jätkuvad ja seda eriti pärast hooaega sügisel.
Eesti liigub naabermaadega vastassuunas. Eesti toitlustusteenuse käibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teine ja ületab EL-i keskmist (11%) enam kui kaks korda. Saksamaa langetas 2026. aastast restoranides serveeritava toidu käibemaksu 19%-lt 7%-le, et kaitsta tööhõivet ja kohalikku ettevõtlust. Eestis aga jõustusid 2025. aastal vastupidised muudatused: nii toitlustuse kui majutuse käibemaks tõusid. See tähendab, et Eesti restoranid konkureerivad nii koduturul kui rahvusvahelises turismis oluliselt raskemates tingimustes.
Toitlustussektor annab Eestis tööd ligikaudu 20 000 inimesele ning surve ei piirdu üksnes restoranidega, sest see kandub kogu tarneahelasse: kohalikele talunikele, toidu- ja joogitootjatele, hulgimüüjatele ning ka koolide ja lasteaedade toitlustusele. EHRLi hinnangul on vaja toitlustusteenuse käibemaksu langetada 13%-le, et säilitada töökohad ja toetada majanduse elavnemist.
Üldine majandustaust ei toeta tarbimist
Sektori olukorda mõjutab ka üldine majandustaust, mis tarbimist ei toeta. Statistikaameti poolt 8.05.2026 avaldatud andmetel oli tarbijahinnaindeks aprillis aastaga 3,4% kõrgem, inflatsioon püsib kõrge ja kahandab tarbijate ostujõudu. Eesti Konjunktuuriinstituudi 29.04.2026 baromeetri järgi langes tarbijate kindlustunne märtsiga võrreldes ja püsib pikaajalisest keskmisest sügavalt allpool: inimesed kardavad inflatsiooni jätkumist ja töötuse kasvu ning hoiavad oma tarbimist tagasi. Sama signaal tuleb teenindussektori ettevõtetelt, sest nende kindlustunne on negatiivne ja viimasel kolmel kuul on müük langenud. Sega on nõudlus piiratud ja hinnatundlikkus suur ja seetõttu ei suuda majutus- ja toitlustussektor jätkuvat kulude kasvu klientide hindadesse edasi kanda.