Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on suurim külalislahkuse valdkonnas tegutsev erialane ettevõtjate liit.

Seisame selle eest, et ettevõtluskeskkond käiks ajaga kaasas ka meie äride poolt vaadatuna, et meie liikmed oleksid hästi informeeritud valkonda puudutavatest õigusnormidest ja inimesed, kes meie ärides töötavad, oleksid hoitud ja hinnatud ning saaksid oma oskusi ja teadmisi pidevalt edasi arendada.

GDPR ja videovalve

Head liikmed

Jagame infot GDPR ja videovalve teemalise päringu kohta. Konsulteerisime partneriga advokaadibüroost ning järgnevalt leiate detailsema vastuse.

Küsimus seoses GDPR`I ja videovalvega. Kas piisab, kui hotellis on pandud kõikide sissepääsude juurde videovalvet tähistavad kleebised (kaamera pilt) või peab seal juures olema ka sõnaline teavitus (vastutav töötleja, andmekaitseametnik, õiguslik alus ja eesmärk, andmesubjekti õigused jne.)? Mis on kooskõlas GDPR`iga sätestatud infonõuetele?

Vastus: Inimesele peab olema teatavaks tehtud nii jälgimise fakt kui ka jälgimise koht ning see, kes ja mis eesmärgil kaamerate salvestisi kasutab. Valvekaamerate täpset asukohta ei pea ega tohigi (turvalisuse kaalutlustel) välja tuua, kuid jälgimise kontekst peab olema isikule arusaadav. Teavitamiseks on mõistlik kasutada kombineeritud teavitamist, sest kleebisele kogu info ära ei mahu.

Jälgimise fakti saab teatavaks teha videovalvet tähistavate kleebiste abil. Põhjalikum info jälgimisseadmete kasutamise kohta võiks olla kirjas hotelli privaatsusteates. Hea oleks, kui videovalve kleebis viitaks, kust on võimalik saada täpsemat infot jälgimise asjaolude kohta. Oleme klientidele soovitanud sellist teksti privaatsusteatesse:

Kasutame [kus – ettevõtte nimi] turvakaameraid isikute (so klientide, töötajate ja külaliste) ja nimetatud isikute kaitsmiseks, treeningute ohutuse tagamiseks ning [muud eesmärgid, kuid neid on, nt sisekorraeeskirjade rikkumise tuvastamiseks ].

 Turvakaamerad on paigutatud selliselt, et jälgimisalasse jäävad [sissepääsud, vastuvõtulett, koridorid, spaa-ala, … ]. Sellest tulenevalt jäävad jälgimisalasse ning videosalvestistele ka nimetatud alades tegutsevad kliendid ja muud külastajad. Järgnevalt kirjeldame videokaamerate kasutamise põhitingimusi:

kaamerate kasutamise õiguslik alus – õigustatud huvi

  • jälgimissüsteemi lühike kirjeldus – [statsionaarne, digitaalne, suurendamisvõimalusega, koos helisalvestamisega]
  • kellele salvestis võidakse edastada –  [PPA, meile turvateenuseid osutav ettevõte]
  • kellel on juurdepääs jälgimissüsteemile ja salvestistele – [ettevõtte tegevjuht, turvafirma esindaja].
  • kaua salvestisi säilitatakse – salvestisi säilitatakse 1 kuu, misjärel hakkab videosüsteem automaatselt üle salvestama. Turvaintsidendi korral säilitatakse intsidendiga seotud salvestist kuni intsidendi lahendamiseni.
  • jälgimise aeg – ööpäevaringselt
  • jälgimise liik – reaalajas ja/või salvestamise ja järelevaatamisega
  • mida tehakse selleks, et kaitsta jälgimissüsteemi abil kogutavaid andmeid – salvestised asuvad […], kuhu on juurepääs vaid eelpool nimetatud isikutel personaalsete kasutajatunnuste ja paroolidega
  • kuidas inimene saab tutvuda tema kohta kogutud andmetega – isiku kohta kogutud andmetega tutvumiseks palume esitada taotluse [kellele, kuidas, mis vormis (sõltub, kuidas suudate isikusamasuse tuvastada] . Andmetega tutvumisel peate arvestama sellega, et säilitame salvestisi vaid 1 kuu, samuti sellega, et teiste salvestisele jäädvustatud isikute õiguste ja huvide kaitsmiseks peame muutma nad tuvastamatuks, mistõttu ei saa me tutvumist võimaldada koheselt.