Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
20.02.2020
Karu: turismi arendamisel peame keskenduma lisandväärtuse kasvule ja kestlikule arengule
Eile kohtus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu turismiettevõtjate liitude esindajatega, et arutleda turismivaldkonna oluliste teemade üle ning leida edaspidiseks koostöökohti.
Karu sõnul on turismisektoril oluline mõju Eesti majandusele, andes koos kaudse mõjuga hinnanguliselt ca 8% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust. „Turism ning turismiga seotud tooted ja teenused mõjutavad oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid, muuhulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut,“ ütles Karu. „Seetõttu on oluline tegutseda üheskoos selle nimel, et Eesti oleks mitmekülgseid elamusi pakkuv atraktiivne reisisihtkoht ja et nii välis- kui siseturistid viibiksid huvitavates paikades üle Eesti kauem.“
Turismi- ja külalislahkuse sektor on ka oluline tööandja üle 22 000 inimesele. „Turism on regionaalse arengu mootor, noorte väravaks tööturule ning annab paljudele ka olulise ettevõtjakogemuse,“ lisas Karu.
Karu märkis, et sektori arendamiseks tuleb keskenduda turismi kogutulu ja lisandväärtuse kasvule ning tõmmata eelkõige ligi kõrgemat tulu toovat külastajasegmenti. Läbivaks põhimõtteks on turismi kestlik arendamine, sh elu-, loodus- ja külastuskeskkonna tasakaal. „Samuti peaksime senisest rohkem keskenduma Eestile unikaalsete väärtuste ja turismitoodete tutvustamisele, milleks on meie puhas loodus, toit ja rikkalik kultuur. Selles on võtmeroll nii tootearendusel kui sihtkohtade strateegilisel juhtimisel ja külastajateekonna terviklikul arendamisel üle Eesti,“ märkis Karu.
Kohtumisel arutati ka riikliku turismiprogrammi 2021-2024 tegevussuundade üle, mille üheks fookuseks on Eesti tuntuse suurendamine rahvusvaheliste konverentside ja äriturismi sihtkohana. Eestit külastas 2019. aastal ligi 60 000 konverentsidelegaati, mis on 10% rohkem kui 2018. aastal ja huvi Eesti vastu üha kasvab. „Väga oluline on, et Eesti saaks erasektori ja avaliku sektori koostöös kaasaegse rahvusvahelise konverentsikeskuse, mis meelitaks siia ka rohkem ärituriste,“ lisas Karu. „Selleks on meile kindlasti vajalikud head lennuühendused, mis loovad ka eelduse turismi arenguks.“
Turismisektori arendamiseks on vajalik toetada ka uute ärimudelite ja digilahenduste kasutuselevõttu. „Uued tehnoloogiad võimaldavad luua uusi, suurema lisandväärtusega ja konkurentsivõimelisemaid ärimudeleid ning laiendada ettevõtete tegevust välisturgudel,“ ütles Karu. „Valdkonna sihipäraseks terviklikuks juhtimiseks vajame ka paremat andmeanalüüsi, sh avaandmeid ning eri osapoolte efektiivsemat andmete ühildamist, mis aitab nii ettevõtjaid oma äri arendamises kui riiki paremate poliitikaotsuste tegemiseks,“ lisas Karu.
- aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes rekordilised 3,8 miljonit turisti, kellest 2,3 miljonit olid välisturistid ja 1,5 miljonit siseturistid. Turistide koguarv kasvas 2018. aastaga võrreldes 5,5%. 2019. aasta turismiteenuste eksport jõuab prognoositavalt rekordilise 2,06 miljardi euroni. Samuti annab turismisektor olulise osa, ca 30%, kogu Eesti teenuste ekspordist.
Kohtumisel osalesid Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Turismifirmade Liidu, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Spaaliidu, Eesti Maaturismi, EASi turismiarenduskeskuse ja MKMi esindajad.