Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on suurim külalislahkuse valdkonnas tegutsev erialane ettevõtjate liit.

Seisame selle eest, et ettevõtluskeskkond käiks ajaga kaasas ka meie äride poolt vaadatuna, et meie liikmed oleksid hästi informeeritud valkonda puudutavatest õigusnormidest ja inimesed, kes meie ärides töötavad, oleksid hoitud ja hinnatud ning saaksid oma oskusi ja teadmisi pidevalt edasi arendada.

Värske statistika majutusasutuste käivete ja tubade täituvuse kohta näitab, et teenuse tarbimine väheneb ja pärast koroonat alanud taastumise hoog on aeglustunud. 

 

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) jälgib benchmarkingalliance.com kogutavat statistikat, kuhu Tallinnast raporteerivad igapäevaselt oma majutuskäibeid ja tubade täitumust 57 majutusastust, mis haldavad kokku ca 7000 hotellituba. Kokku on Tallinnas tube ca 8000. 

Statistikast nähtub, et võrreldes 2019. aastaga olid Tallinnas hotellide majutuskäibed toa kohta mais 22% madalamad, keskmine müügihind oli väiksem 5% ja hotellide keskmine täitumus 18%. 

EHRLi tegevjuhi Killu Maidla sõnul on võrdlus just 2019. aastaga oluline, kuna see oli viimane piirangutevaba aasta enne koroonapandeemiat ja Ukraina sõja algust. „Numbrite võrdlemisel ei saa unustada, et kulud on tõusnud sellel perioodil ca kolmandiku võrra ja paljudel majutusasutustel on lisandunud pandeemiaaegselt võetud laenude teenindamise kohustus,“ ütles Maidla. „Sellises olukorras pole sektoril kuidagi võimalik valutult üle elada valitsuse kavandatav 9-protsendilise käibemaksuerisuse kaotamine“. 

Maidla sõnul õnnestus tänavu jaanuarist aprillini hotellidel keskmiselt saavutada juba 2019. aastaga võrreldavaid müügitulemusi. „Nüüd on see trend muutunud,“ nentis Maidla. „Samas tulevad Statistikaameti andmed mai kuu kohta alles juulis, kuid majutussektori jaoks üliolulisi otsuseid langetatakse valitsuses praegu. Kindlasti on tähtis selliste otsuste puhul toetuda värsketele andmetele ja kasutada andmeid, mida erasektoril on pakkuda.“ Lisaks majutusettevõtetele on ka restoranid teavitanud kohalike külastajate vähenemisest, mis näitab selgelt, et Eesti inimestel ei jää igapäevaste kulutuste kõrvalt enam vahendeid, et lubada endale meelelahutust ja puhkust. 

Maidla lisas, et jooksvast statistikast on näha, et just kohalikud inimesed on oma külastusi väga järsult vähendanud, mis kiire inflatsiooni tingimustes on arusaadav.  „Suvi tuleb hooajaliselt töine, kuigi mitte nii positiivne, kui me oleks lootnud. Seevastu järgnev sügis, tühjenevad toad ja suurenevad kulutused muuhulgas ka laenuintresside maksete osas annavad põhjust muret tunda,“ rääkis Maidla. 

Maidla kinnitas, et turismi kiire taastumine on loomulikult sektoris kõigi soov ja turismiettevõtted teevad praegu ränka tööd taastumiseks ja maailmaturul teiste sihtkohtadega konkureerimisel. „Samas läheb kolmeaastasest kriisist välja tulemiseks veel aega ja taastumise tempot tuleb kriitiliselt ja adekvaatselt jälgida, et mitte teha ennatlikke järeldusi ja sektorit lisakoormusega kurnata,“ ütles Maidla. 

Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette majutusasutuste 9-protsendilise käibemaksuerisuse kaotamist. Majutussektorile tõuseks praeguste plaanide kohaselt käibemaks aastast 2025 22-protsendile, mis tähendab 2,4-kordset maksutõusu. EHRL tellis mais koostöös teiste turismiliitudega kavandatavale käibemaksumuudatusele Rakendusuuringute Keskusest CentAR mõjuanalüüsi, mis näitas, et maksumuudatus tõstaks majutusteenuse hinda ligi 12% ning vähendaks riigieelarve laekumisi 3,9 mln euro võrra aastas. 

 

 

Lisainfo:  

Killu Maidla, EHRLi tegevjuht 

killu@ehrl.ee 

511 8264