Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) juhib tähelepanu, et kuigi suvekuude täituvus ja hinnatase annavad sektorile mõningast hingetõmbeaega, ei varjutada see laiemat ja süvenevat probleemi: majutus- ja toitlustussektor tegutseb jätkuvalt suure surve all ning tuleviku suhtes valitseb tõsine ebakindlus.
Kuigi 2025. aasta esimese seitsme kuu jooksul kasvas majutusettevõtete täituvus 4,3% ja keskmine toa hind 3,3%, ei peegelda see tegelikku majanduslikku survet. Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis üldine hinnatase juulis 5,6% võrreldes eelmise aasta juuliga, sama trend on kestnud Eestis pikalt. See tähendab, et sisendkulud (sh tööjõud, energia ja tooraine) kasvavad kiiremini kui ettevõtete tulud. Täituvuse ja hindade kasv aitab katta kallinevaid kulusid, kuid reaalset kasumlikkust ei teki. Samal ajal tuleb ettevõtetel säilitada teenuse kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivõime, mis muutub üha keerulisemaks.
Juunis ja juulis saavutati Tallinnas tänu erakordselt tihedale rahvusvaheliste kontsertide kalendrile tipphooajale sobiv tulemus – keskmine toa hind kasvas võrreldes eelmise aasta, täituvus siiski oluliselt mitte. „Juuni ja juba näeme, et ka juuli olid Tallinna hotellide jaoks väga tugevad kuud – erakorraliselt palju rahvusvahelisi kontserte ja sündmusi tõi palju külalisi. Samas ei saa me varjata, et üldkulude kasv ja maksutõusud söövad ära selle edu majandusliku mõju. Paari hea kuu toel ei saa tulevikku ehitada, kui ülejäänud aasta kulub ellujäämisele,“ ütles Külli Kraner, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht.
Tartus on Euroopa kultuuripealinna mõju kadumine viinud täituvuse languseni, mida keskmine toa hinna tõus ei suuda kompenseerida. Pärnus on kehv suveilm ja viimase hetke reisikäitumine viinud selleni, et juunis olid täituvus ja ka toa keskmine hind eelmise aasta juunist madalamad, juulis on täituvus veidi tõusnud, aga toa keskmine hind on märgatavalt langenud – kokkuvõttes tähendab see hotellide jaoks väiksemat tulu ning suuremat majanduslikku ebastabiilsust.
On näha, et turismi hooajalisus ja sõltuvus välistest teguritest ohustab äride jätkusuutlikkust. Välisturiste arv pole saavutanud koroonapandeemia eelset taset, lisaks on siseturistide arv jätkuvas langustrendis, meie inimestel ei jää lihtsalt enam muude hindade kasvu taustal raha kätte.
Sektoril pole piisavalt puhvreid – kasumlikkus on jätkuvalt madal
Oluline on mõista, et üksiku kuu tulemused ei anna täielikku pilti sektori majanduslikust olukorrast, eriti kui vaadata ainult turistide (klientide) arvu. 2024. aasta majandusaasta aruannete esialgsed analüüsid näitavad, et majutussektori kasumlikkus jääb 2024. aastal alla niigi madalale 2023. aasta kasumlikkusele. Ja vaatamata viimaste aastate tagasihoidlikule kasumile oli sektor aastatel 2020-2023 sügavalt kahjumis, mida pole suudetud korvata ega teha vajalikke investeeringuid teenuse arendusse.
Toitlustussektorit survestavad jätkuvalt sisendhindade kasv ja Eestis kehtiv üks Euroopa kõrgeimaid toitlustusteenuse käibemaksumäärasid, mis on muutnud väljas söömise luksuskaubaks, head toidukohad võitlevad ellujäämisega ja on juba mitmeid näiteid ka uste sulgemisest ja seda tipphooajal, sest vaatamata hinnatõusule ei ole võimalik kulude kasvu tarbijale täiel määral edasi kanda.
„Kuigi juulis mõjutas käibemaksutõus teenusepakkujaid ja kuu ei kujunenud rekordiliseks, oli see siiski hea kuu. On südantsoojendav näha, et soovitakse endiselt osa saada kultuurist, sealhulgas meie toidukultuurist. Inimesi paelub üha enam meie toidu lugu, selle valmistamise kunst ja juured,“ ütles Henri Loodmaa, Tartu restoranide Kampus, Humal Bistro, Kauss ja Pompei omanik.
Sektor vajab kindlust ja arengut soodustavat poliitikat
Rekordinflatsioon, käibemaksumäärade tõus ning üldine ebastabiilne majanduskeskkond on toonud sektori taas murdepunkti. Turismiettevõtetel on järjest raskem investeerida, töökohti säilitada ning pikaajalisi plaane teha.