PRESSITEADE
11. november 2025
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: sügise algus näitab majutus- ja restoranisektori kindlustunde edasist langust
Täna avaldatud Statistikaameti majutustegevuse statistika osas tõdeb Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL), et sügiskuud on olnud hotellidele ja restoranidele keerulised – turistide arvu 4% kasv on endiselt liiga mõõdukas, et oleks võimalik järjest kasvavate kuludega koos ka piisavalt kasumlik olla.
Hotellitubade keskmine hind oli septembris ja oktoobris madalamad kui eelmisel aastal samal ajal, 2025. a alguses tõusnud majutusteenuse käibemaks avaldab mõju, sest seda ei õnnestu kanda hindadesse ja see tuleb ettevõtetel ise kanda. Restoranisektorile annab eriti tunda ka toitlusteenuse pakkujatele kehtima hakanud üldine 24% käibemaksumäär. Ka hotellide pakettides on palju 24% käibemaksuga komponente. Teenindussektori kindlustunne on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jätkuvalt halvem pikaajalisest keskmisest.
„Kui suvi sai juulis ja augustis siiski hoo sisse, siis sügisel on turg madalhooajale kohaselt jahenenud. Väliskülalisi on vähem, siseturistid on muutunud hinnatundlikumaks ning majandusolukord sunnib ettevõtjatel kulutusi vähendama,“ ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.
Hotellide täitumus on küll veidi kõrgem, kuid toad müüdi keskmiselt madalama hinnaga, ning kasvavad kulud söövad ära üha suurema osa kasumist. Eriti annab täitumuse langus kahel esimesel sügiskuul tunda väljaspool Tallinna, kus üllatuslikult oli septembrikuu koguni märgatavalt halvem kuu kui tavapäraselt. Kokkuvõttes teenisid hotellid iga saadaoleva toa kohta 6% vähem kui eelmisel aastal septembris ja oktoobris. See tähendab, et hotellide kogutulu vähenes, samal ajal kui kõik kulud on sel aastal tõusnud. Tulemuseks on see, et kuigi hotellid töötavad edasi, jääb neile kasumit kätte väga vähe või üldse mitte. On ka teated sulgemistest.
„Tegu ei ole üksikute kuude näidetega, vaid laiemalt süveneva trendiga. Sektoril on vähe puhvreid, kulud on püsinud kõrged ja tarbijate kindlustunne pole taastunud. See väljendub muu hulgas ka spaade ja restoranide külastatavuse vähenemises,“ lisas Kraner.
Restoranisektori olukord on jätkuvalt murettekitav, eriti hotellides tegutsevate restoranide puhul, kus külastajate arv on vähenenud nii kohalike kui välisturistide osas. Tooraine- ja tööjõukulud püsivad kõrged ning Eestis kehtiv toitlustusteenuse kõrge käibemaksumäär survestab ettevõtteid veelgi.
„Oleme toitlustusteenuse käibemaksu määra osas teisel kohal Euroopa Liidus. See tähendab, et meil maksab klient käibemaksuna restoranist lahkudes 24%, kuid näiteks Soomes 14% ja Hollandis 9%, Saksamaal peatselt 7%. Siia see restoranide pikaajaline konkurentsvõime kaob: kui teiste riikide restoraniettevõtjad saavad madalama maksukoormuse toel investeerida uutesse maitsetesse, teenusekvaliteeti ja töötajate arengusse, siis Eesti restoranid peavad keskenduma eelkõige ellujäämisele ja kulude kokkuhoiule“ kirjeldas olukorda Kraner.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on teenindussektori majandususaldus ja kindlustunne jätkuvalt allpool pikaajalist keskmist. Ettevõtted hindavad nii tellimuste kui ka müügitulemuste väljavaateid pessimistlikult, mis mõjutab otseselt ka töökohtade säilitamist.
„Majutus- ja toitlustussektor on selgelt majanduse baromeeter. Kui inimeste kindlustunne väheneb ja ettevõtted lükkavad otsuseid edasi, on see kohe tunda hotellides ja restoranides. Sageli tehakse sektori olukorra kohta järeldusi nädalavahetuste ja õhtuste tipptundide täitumuse põhjal, kuid see annab petliku mulje, sest muul ajal on külastatavus ja käive hoopis teisel tasemel,“ selgitas Kraner.