EHRL’i Liikmesoodustused
Sel sügisel alustasime EHRL’i liikmesoodustuste pakkumistega. Tänaseks on liikmesoodustused kehtivad juba rohkem kui 40-s hotellis ja restoranis ja liitujaid tuleb järjest juurde. Statistikat me kogunud ei ole, kuid positiivset tagasisidet oleme saanud palju – nii soodustuse pakkumise kui kasutajate poolelt.Kes veel pole liitunud, siis tasub kaaluda – kui teie ettevõte pakub soodustust, siis tähendab see, et automaatselt on teie ettevõtte töötajatel võimalus ka soodustusi kasutama hakata. Kampaania eesmärgiks on ennekõike meie sektori töötajate lisaväärtuse loomine: võimalus soodushinnaga ise kliendi poolel olla ja head teenindust kogeda. Positiivsed kogemused külastajana võiks toetada töötajate lojaalsust ja motivatsiooni sektoris töötamisel, samuti professionaalset arengut.
Hotellid, kes kampaanias osalevad, pakuvad vähemalt 50% soodustust avalikust hinnast ja restoranid 30% toidumenüüst. Kohtade arvu saab piirata, samuti pakkumise perioodi (välistades kõrge nõudlusega päevad/kuud).
Jagagem seda infot taaskord töötajatele ja ka uutele töötajatele, et nad teaksid oma võimalusi!
EHRL’i tunnustatud praktikaettevõtted
Juhendmaterjal „Parimad praktikad praktikantide vastuvõtmisel“, mille liidus kokku pandud töörühmaga koostasime, on tänaseks ettevõtetes aktiivselt kasutusele võetud ja ka erinevate koolide poolt heaks kiidetud. Nüüd oleme astunud järgmise sammu ja liidu kodulehele üles pannud tunnustatud praktikaettevõtete baasi.
Ettevõtted, kes soovivad liituda parimate praktikaettevõtete baasiga, on oodatud allkirjastama hea tahte kokkulepet, mille üks punkt sätestab, et praktikantide vastuvõtmisel lähtutakse koostatud juhendist. Sellega saame tagada, et meie baasi kuuluvates hotellides ja restoranides on praktikandid oodatud, nende praktika on professionaalselt juhendatud ja nii saame omalt poolt panustada kutsehariduse arengusse. Muuseas, õpilastele on praktikakoha valik ja kandideerimine tõeliselt lihtsaks tehtud – selleks on ankeet, mille saab meie kodulehel täita ja mille edastame otse valitud praktikaettevõttesse. Usume, et teeme sellega praktikale kandideerimise protsessi lihtsamaks ka ettevõtete jaoks, kes saavad nüüd esimese taotlusega kogu olulise info praktika taotleja ja praktika sisu osas.
Üks oluline osa selle kokkuleppe ja juhendi juures on suurem tähelepanu praktika juhendajale, kes vastutab ettevõttes praktika läbiviimise eest. Et juhendajad oleksid paremini valmis praktikantidega koostööks, oleme koolidega kokku leppinud praktika juhendajate koolituse läbiviimises ja koolituse sisus. Kui varasemalt oli ettevõtete poolt kuulda nurinat, et juhendajate koolitus on pigem liiga pikk ja seal keskendutakse liialt dokumentide täitmisele, siis kokku lepitud koolituse sisuks on praktikajuhendaja toetamine sisulises töös: kuidas praktikanti (või üldse uut inimest) meeskonda vastu võtta ja sisseelamine teha võimalikult kiireks ja efektiivseks, kuidas jõuda ühiste eesmärkide sõnastamise ja kokkuleppimiseni, kuidas anda konstruktiivset-edasiarendavat tagasisidet jne. Kohe kui koolituste ajad on selgunud, jagame liidus sellekohast informatsiooni.
Turismiliitude ettepanekud erakondadele riigikogu valimiste eel
Eelolevate Riigikogu valimiste valguses oleme koos teiste turismi erialaliitudega kokku pannud oma ettepanekud, mis aitavad kaasa sektori arengule meie riigis. Me ei saatnud ettepanekuid vaid maili teel, vaid kohtusime eraldi kõikide parlamendi erakondadega (fraktsioonides), lisaks Eesti 200 esindajatega. Kohtumiste sisuks oli poliitikutele selgitada turismi osatähtsust Eesti majanduses ja ekspordis, sektori arenguperspektiive ja arutleda poliitikutega erinevate võimaluste üle, kuidas sektori panust majanduses veelgi toetada. Kogu selle tegevuse eesmärgiks oli, et erakondade esindajad mõistaksid turismi tähtsust majanduses tervikuna ning kajastaksid seda vastavalt ka oma 2023 Riigikogu valimisprogrammides. Hetkel ei ole valimisprogrammid veel avalikustatud ja me ei saa hinnata selle töö tulemuslikkust, kuid kohtumised olid enamjaolt vägagi konstruktiivsed arutelud, kus leidsime nii mõistmist, kaasa mõtlemist kui ka vastuväiteid. Ootame hetkel valimisprogramme ja kui need on avalikustatud, teeme kindlasti ka ülevaate kas ja mil määral on erinevad erakonnad kajastanud majanduse osas turismisektori ja külalismajanduse arengu toetamist riigis. Tutvu erakondadele esitatud dokumentidega SIIN. Ettepanekud ja kohtumised erakondadega tehti ühiselt viie suurima turismiga seotud erialaliidu poolt: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Maaturism, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit.
Töösuhted, haiguspäevade hüvitamine, vabagraafikuga töö
24.detsembril jõustus TLS muudatus, mis võimaldab nüüdsest tööandjal 6-kuulise perioodi jooksul sõlmida töötuna arvel oleva isikuga kuni 8-päevaseid tööampse ehk tähtajalisi lepinguid piiramatult ilma, et TL muutuks tähtajatuks. Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmitakse uus tähtajaline leping, loetakse see juba tähtajatuks. Seega tasub tähtajatute lepingute puhul jälgida 6-kuulist perioodi. Samaaegselt jõustus ka teine muudatus, mis puudutab valveaega IKT teenust osutavatele inimestele. Seadusemuudatused leiab siit: Töölepingu seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja
Riigikogu pikendas seni kehtivat koroonapandeemia ajal kehtestatud haiguspäevade hüvitamise korda, mille alusel on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel ja alates teisest kuni viienda päevani tööandja hüvitamisel. Alates 6-st päevast hüvitab haiguspäevad Haigekassa. Pikendus tehti pooleks aastaks ehk kuni 30.06.2023. Hetkel ei ole president veel seadusemuudatust välja kuulutanud, seega pole see veel jõustunud. Ootame Sotsiaalministeeriumist juhiseid, kuidas aasta alguse haiguspäevade hüvitamine toimuma saab.
Seoses paindlike töösuhete ja TLS muudatustega kohtus EHRL septembris tervise- ja tööminister Peep Petersoniga, kes kinnitas, et EHRL’i poolt veetud läbirääkimised ametiühingutega on olnud väga konstruktiivsed ja hästi juhitud. Minister avaldas kahetsust, et kokkuleppeni ei jõutud ja tunnistas, et vajadus paindlike töösuhete järgi on valdkondade ülene ning ta on omale ülesandeks võtnud algatada seadusemuudatus võimaldamaks vabagraafikuga tööd õpilastele ja tudengitele. Seadusemuudatuse osas jätkavad kolmepoolseid läbirääkimisi Sotsiaalministeerium, Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit, järgmine kohtumine toimub jaanuari keskpaigas.
Kohtumised hotellijuhtide ja restoranipidajatega
Oktoobris toimus kolm arutelu-kohtumist, kus osalesid nii hotellijuhid (13.10 ja 27.10) kui restoranipidajad (18.10), detsembri alguses toimus ka kohtumine Pärnu hotellijuhtidega. Tegime liidu poolt ülevaate olulisematest fookusteemadest ja tegevustest ja arutlesime edasiste sammude üle. Hotellijuhtide kohtumisel osales ka Tallinna abilinnapea Joosep Vimm, kes rääkis linna tegevustest turismi arenduse suunal ja uuest konverentsitoetusest, mis tänaseks ka taotlustele avatud. Tallinn on uuel aastal Euroopa rohepealinn, tiitel millega kaasneb hulgaliselt kohustusi aga ka võimalusi. Linn võõrustab olulisi sündmusi ja külalisi, kelle vastuvõtmisel eelistatakse ettevõtteid, kellel on tugev keskkonnapoliitika ja keskkonna säästmise kvaliteedimärgis. Green Key osas on ettevõtete huvi aasta lõpus oluliselt kasvanud ja lähikuudel on loota, et hotelle ja restorane lisandub hoogsalt juurde. Liikmete poolt rõhutati sektori teemade selgitamise vajalikkust enne Riigikogu valimisi poliitikutele, tõstatati teenindusjuhtide koolituse vajadus enne uut kõrghooaega ja tunnustati liikmesoodustuse kampaania ellu kutsumist. Ühiselt tõdeti, et energiakriis paneb ettevõtted keerulisse olukorda, aga oleme seal võrdselt koos kõikide sektoritega, samas on meie prioriteet hetkel sektori positiivse kuvandi taastamine, et lahendada tööjõupuudust ja inimesi tagasi valdkonda meelitada. Ka meedias esinedes oleme hoidnud viimasel poolaastal positiivsemat ja optimistlikumat kuvandit võimendades pigem häid uudiseid.
EEK Mainori uus õppekava: hotelli ja restorani juhtimine
EHRL on jõuliselt väljendanud kriitikat hotelli- ja restoranivaldkonna hariduse osas. Ootame, et kutseharidus käiks paremini ajaga kaasas ja õpetatavate ainete sisu vastaks tänapäevastele ootustele. Kõrghariduses on probleem, et praktiliselt puudub valdkonna juhtimise õppimise võimalus. Õppekavade nimetuse järgi on see justkui olemas, kuid sisu on liiga laiahaardeline ja õpilased ei saa koolist piisavalt kaasaegseid ja praktilisi valdkonnaspetsiifilisi teadmisi, mis on hotelli või restorani juhtimisel vajalikud. EEK Mainor on siinkohal näidanud suurt initsiatiivi ja koostöös EHRL’i esindajatega on tänaseks kokku pandud kaasaegne ja väärtuslik õppekava, mis tugineb just sektori ettevõtete ootustel. Õppekavas on olulisel kohal ka praktika, mis peaks tagama tulevaste juhtide head baasteadmised teenindusettevõtte töökorraldusest ja oskused ja kogemused reaalsest teenindusest. Lisaks enesejuhtimine, meeskonnajuhtimine, personalivaldkond, tulude ja kulude planeerimine ja juhtimine (sh kaasaegne käibejuhtimine hotellis) ja mis eriti uuenduslik – kõik tudengid läbivad uue õppekava alusel ka sommeljeede baaskursuse. Õppekava koostamisel panustasid sisuliselt väga paljud liidu ettevõtete juhid, Mainori Kõrgkool kinnitas omalt poolt et nende prioriteet on kaasata õppejõududena valdkonna tipptegijaid nii Eestist kui väljapoolt, et tagada õppekava kõrge kvaliteet ja tudengite ning nende tulevaste tööandjate rahulolu. Õppekava läheb aasta alguses Haridusministeeriumisse kinnitamisele ja selle alusel algab vastuvõtt suvel ning õppetöö sessioonõppes sügisel, 2023. Kindlasti teavitame vastuvõtu alustamisest ka oma liikmeid.
TÜ Pärnu Kolledž on samuti oma õppekava üle vaatamas, EHRL’i poolt on antud väärtuslikku sisendit ettevõtete ootuste osas õppekavale. Kui selles osas on uudiseid, siis kindlasti jagame!
Turismiteeninduse kutseõpe ja uus riiklik õppekava
Detsembri alguses korraldas Haridusministeerium Pärnus turismieriala õpetatavatele kutseõppeasutustele võrgustikupäeva, millel tutvustati uut riiklikku õppekava turismiteeninduse erialal. Uue õppekava koostamisel osalesid kutsekoolid, kuid sinna õnnestus sisendit anda ka EHRL’il. Uute teemadena on näiteks õppekavas käsitletud vastutustundliku ettevõtluse, keskkonnasäästlikkuse, ohutuse (inimkaubandus, ohvrite märkamine ja abistamine) ja turvaliste kaardimaksete teemad. Killu Maidla tegi võrgustikuseminaril koolide õppejõududele esitluse vastutustundliku ettevõtluse teemadest külalismajanduses ja kuidas seda juba kutsekoolis rakendada ning tutvustas koolidele EHRL’i praktikabaaside projekti, mis väga positiivselt vastu võeti. Kohtumisel arutati võimalusi, kuidas kutseharidust populariseerida ja mida teha, et selle kvaliteeti tõsta. Kutsusime kutseõpetajaid suvel ettevõtetesse stažeerima tulema – nii tutvub praktikabaasidega ja hoiab teadmised värsked. Samuti julgustasime koole et aktiivsemalt kaasata valdkonnas tegutsevaid spetsialiste haridusse – külalistunnid spetsiifilistel teemadel säravate tegijatega „tööpõllult“ võivad õppuritele vägagi motiveerivalt mõjuda. Heaks näiteks on siin koostöö VOCO ja Lydia hotellijuhiga, kes tutvustas õppuritele hotelli eelarvestamise protsesse ja põhimõtteid ning rääkis kulude ja tulude omavahelistest suhetest ja loogikast. Uue õppekava alusel alustavad koolid eeldatavasti vastuvõttu 2023 sügisel.
META guide to green ja Green Key 
Meta esitles novembris Hektor Konteinerhotellis oma Guide to Green platvormi, mis on mõeldud just külalismajanduse ettevõtetele abimaterjaliks ja inspiratsiooniks, et algust teha keskkonnasõbralikuma tegevusega oma ettevõttes. Lisaks lühikestele videolugudele, mis on eraldi nii hotellidele kui restoranidele, on lehel saadaval ka alla laetavad materjalid ja tegevusplaanide näidised. Materjalid on hästi lihtsad ja igati sobilikud ettevõtetele, kes teevad esimesi samme rohepöörde suunal. Täpsem info: https://www.facebook.com/business/boost/guide-to-green
Ettevõtted, kes on valmis süsteemsemalt keskkonnateadlikult tegutsema, on oodatud taotlema Green Key märgist. Kui hotellide jaoks on tegemist juba tuttava märgisega, siis alates kevadest on seda võimalik taodelda ka restoranidel. Green Key pole pelgalt märgis, see on ettevõttele ka tööriist, mis aitab tegevusi süsteemselt keskkonnasõbralikumaks muuta. Märgise saanud hotellid ja restoranid on rahul, et taotlemise protsess oli lihtsam kui nad seda arvasid, samas kaasneb keskkonnasäästuga väga sageli ka märgatav rahaline sääst ressursside kokkuhoiust. Green Key märgis on täna 23-l majutusasutusel ja 14-l restoranil. Tallinna linn on teatanud, et nemad eelistavad edaspidi teenuste kasutamisel just Green Key märgisega ettevõtteid. Hetkel toimuvad Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse poolt Green Key tutvustavad seminarid, millel osalemine on tasuta ja mis aitavad taotluse ettevalmistamisel. Samas saab taotluse esitada ka ilma seminaridel osalemata. Täpsem info siin: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/koolitused-seminarid-ja-konverentsid/green-key-2-koolitussari-turismiettevotetele
Hotellide tegevusplaan kriisiolukorraks
Valitsus on elanikkonda korduvalt hoiatanud võimalike elektrikatkestuste eest ja eraisikutele on kodudesse saadetud brošüür „Ole valmis!“ mis annab juhiseid kriisiks ettevalmistamiseks. On samavõrd oluline olla kriisiks valmis ka ettevõttes. Kui Elektrilevi hinnangul on maksimaalselt vaja läbi mõelda tegevused paaritunniseks elektrikatkestusteks, siis arvestades riigi elektrivõrkude haavatavust on targem mõelda läbi ja olla pigem valmis ka oluliselt pikemaks kriisiks. ORU Hub hotellijuhi Kristel Mäenurme ettepanekul võtsime eesmärgiks koostada tegevusplaan, mida hotellid saaksid oma maja põhise tegevus plaanimisel aluseks võtta. Töörühmas, kes plaani koostas, osalesid lisaks Margo Irve (Tallinna LV kriisireguleerimise valdkonna grupi juht), Priit Saar (MKM kriisireguleerimise osakonna juht), Madis Laid (IBIS Tallinn), Harles Tammeleht (Hotel Tallinn by Mercure), Siim Ojaver (Tallink Hotels) ja Veiko Saks (Tallink Hotels). Restoranidele eraldi tegevusplaani ei teinud, kuna ilmselt ei ole tegemist niivõrd komplitseeritud teenusega kui majutuse puhul ja ei ole vajadust külaliste eest pikemaajalisel perioodil kriisiolukorras hoolt kanda. Tegevusplaan hotellidele on leitav SIIN.
Lühiajaliste rendipindade määrus ja DAC7 direktiiv
Novembri alguses avalikustas Euroopa Komisjon EL lühiajalise majutuse üüriteenuste määruse eelnõu.
Määruse ettepanekus tuuakse välja, et lühiajalise majutuse üüriteenused moodustavad üha olulisema osa turismisektorist. Need moodustavad ELi majutusettevõtete kogupakkumisest peaaegu veerandi ning veebiplatvormide teke on sellele hoogu andnud. Lühiajalise majutuse üüriteenused toovad kasu ja võimalusi külastajatele, majutuse pakkujatele ja turismi ökosüsteemile, ent tekitavad ka muret, eelkõige kohalikele kogukondadele, kes seisavad silmitsi liigsete turismivoogudega ja taskukohase hinnaga eluaseme puudumisega. Avaliku sektori asutused ELis reguleerivad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil lühiajalise majutuse üüriteenuseid üha enam, kuid täpsete andmete puudumine nende teenuste kohta raskendab ametiasutustel poliitikameetmete kindlaksmääramist ja eeskirjade jõustamist. Samal ajal seisavad igas suuruses veebiplatvormid järjest enam silmitsi avaliku sektori asutuste arvukate ja lahknevate taotlustega jagada lühiajalisi üüriteenuseid käsitlevaid andmeid ning suurendada läbipaistvust (nt kuvades teatavat teavet). See paneb suure koormuse platvormidele, kes sageli keelduvad andmenõudeid täitmast või esitavad üksnes mittetäielikke andmekogumeid.
Käesolev algatus peaks Komisjoni hinnangul suurendama lühiajalise majutuse üüriteenuste segmendi läbipaistvust, aitamaks kaasa tasakaalustatud turismi ökosüsteemi edendamisele. Algatuse eesmärk on eelkõige vähendada veebiplatvormide koormust, mida põhjustavad killustatud ja keerukad andmete jagamise ja läbipaistvuse nõuded. Samuti on algatuse eesmärk tagada, et avaliku sektori asutustel on olemas andmed, mida nad vajavad lühiajalisi üüriteenuseid käsitleva asjakohase poliitika väljatöötamiseks ja jõustamiseks. Platvormide puhul, mis tegutsevad tavaliselt piiriüleselt, kahjustavad eeskirjade ja andmepäringute erinevused ja keerukus nende suutlikkust pakkuda teenuseid ühtsel turul. Avaliku sektori asutustel, kes vajavad lühiajalise majutuse üüriteenuste andmeid, on kogu ELis sarnased raskused kvaliteetsete andmete tõhusal hankimisel. Seepärast kutsutakse eelkõige turismi üleminekujuhistes ja linnade tegevuskavas tungivalt üles võtma ELi tasandi meetmeid. See algatus on osa ELi VKEde strateegiast, võttes arvesse paljude lühiajalise majutuse üüriteenuste segmendis tegutsevate VKEde, sealhulgas platvormide vajadust lahenduse järele. Selle ettepanekuga ei reguleerita lühiajaliste üüriteenuste pakkumise sisunõudeid ega turulepääsu piiranguid liikmesriikides, nendel küsimustel puudub ELi mõõde ja need jäävad ka edaspidi liikmesriikide enda pädevusse.
Määruse eelnõus pakutud raamistiku sisuks on:
- Ühtlustatud nõuded registreerimissüsteemidele ja reg.numbritele
- Platvormide kohustus lühiajalise majutuse üüripakkumiste juures reg.nr kuvada ja viia läbi juhuslikke kontrolle
- Platvormide kohustus jagada kord kuus registreeritud teenusepakkujate kohta andmeid läbi keskse digitaalse juurdepääsupunkti igas liikmesriigis
- Andmete jagamise ja nõuete jõustamise reeglid
Lisaks praegusele ettepanekule korrastab valdkonda ka EL maksustamisalase halduskoostöö direktiiv (DAC7), mis kohustab platvorme edastama maksuametile ka andmed lühiajalisest üürile andmisest saadud tulu kohta ning mille osas Rahandusministeerium veab juba eest vastavaid seadusemuudatusi.
Kogu algatus koos lisainfo ja -materjalidega on kättesaadav veebilehel: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_6493
MKM on koostamas määruse eelnõu kohta Eesti seisukohti, esialgne seisukoht on pigem, et registreerimiskohustust Eestis võiks rakendada eeldusel, et teenuseosutajatele kehtestatavad kohustused oleksid sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. Eelistatakse, et sarnaselt teistele digivaldkonna õigusaktidele oleksid mikro- ja väikesed ettevõtjad koormavamate kohustuste täitmisest vabastatud. Kui registreeringu kohustus tuleb, peetakse oluliseks, et menetlustoimingud oleks lihtsad, kiired, teavituspõhised, automaatsed ja veebis täidetavad. Eesti ei toeta digiplatvormidele üldise jälgimiskohustuse keelu põhimõttega vastuolus olevat pisteliste kontrollide kehtestamise kohustust, millega digiplatvormidele kehtestatakse pakkumiste ebaseaduslikkuse iseseisva hindamise kohustus.
EHRL pigem toetab registreerimiskohustust, mis meie hinnangul teeb valdkonnas äritegevuse läbipaistvamaks ja annab riigile tõesema turismistatistika ning kohalikule omavalitsusele ülevaate haldusalas toimuvast äritegevusest. Registreerimiskohustuse menetlus saab olla lihtne ja veebis täidetav (regulatsiooni alusel küsitakse vaid väga väheseid andmed) ja sellest ei peaks olema vabastatud ka mikro- ja väikeettevõtjad. EHRL’i seisukohad on ministeeriumile edastatud.
Hotellide tärnikvalifikatsioon
Pärast mõningast paigalseisu tärnikvalifikatsioonide osas koroona-ajastul, on hotellid taas aktiveerunud – on palju uusi tärnitaotlusi ja tärnide uuendamisi. Eestis pakub tärnikvalifikatsiooni EHRL läbi Hotelstars Unionisüsteemi. Hotelstars Unioni ühtse kvalifikatsioonisüsteemiga on tänaseks ühinenud juba 20 Euroopa riiki, kus täpselt sama süsteemi alusel hotelle klassifitseeritakse. Praegused tärninõuded kehtivad kuni 2025 aastani, kuid juba järgmisel aastal alustatakse nõuete ülevaatamise ja uuendamise protsessiga, kuhu ka EHRL on kaasatud. Täna on Eestis kokku 30 ametlikult klassifitseeritud tärnihotelli ja ilmselt on järgmise aasta lõpuks neid juba oluliselt rohkem.
Tärnide taotlemine ei ole Eestis kohustuslik, hotell ei pea olema tärnihotell. Samas on oluline teada, et tärnide kasutamine hotelli turunduses (nt nime juures, kirjelduses, logol või fassaadil) on ilma vastava loata keelatud ehk neid võib kasutada vaid sellisel juhul, kui tärnid on ka ametlikult omistatud. Seda reguleerib Tarbijakaitseseadus, täpsemalt §16, milles on kirjeldatud eksitavad kauplemisvõtted. Tärnide taotlemine ei olekeeruline ja HSU süsteemi saab edukalt kasutada ka hotelli kvaliteediarenduse tööriistana – see aitab hinnata hotelli teenuseid ja märgata võimalusi parendusteks.
Väga mugav on alustada hotelli testkvalifikatsiooniga veebis: https://ehrl.ee/tarnid/
Tärnide taotlemisest kuni ametliku tärnitunnistuse saamisena võtab protsess ca kuu aega. Pärast taotluse ja ankeedi laekumist hinnatakse tulemusi dokumentide põhjal ja lõpliku otsuse vastuvõtmiseks teeb hotelli inspektsiooni ka EHRL’i juures tegutsev tärnikomisjon. Tärnikvalifikatsiooniga kaasneb ka tasu – ühekordne menetlustasu sõltuvalt hotelli tasemest 150-200 eurot (menetlustasud EHRL’i liikmetele -30%) ning Hotelstars Union märgisega seotud aastatasud 1 eur toa kohta/aastas + tärnitaseme tasu 25/eur/tärn). Need tasud katavad Eesti osalemise kulud Hotelstars Unioni süsteemis.
Oluline on teada, et platvormid korrastavad ka oma andmeid tärnide kuvamise osas. Tripadvisor kuvab tänaseks tärne vaid ametlikel tärnihotellidel.Google on testimas oma tehnilist lahendust, et korrektseid andmeid kuvada ja lähiajal peaks see juba rakenduma. Booking.com ei ole paraku selles osas üles näidanud vastutustundlikkust ja on teavitanud, et hotellid peavad ise oma andmeid korrigeerima ja vastutavad korrektse info eest – kuigi neile on pakutud tehnilist lahendust, mille läbi saaksid nad otse Hotelstars Unioni ametlikust andmebaasist info oma süsteemidesse.
Palume kõikidel hotellidel, kellele ei ole tärne ametlikult omistatud, vaadata üle oma turundusmaterjalid ja hotelli kirjeldused ning viia need Tarbijakaitse Seadusega kooskõlla.
Turisminõukoda
12.oktoobril toimus MKM’is järjekordne Turisminõukoja kohtumine, millel osales põgusalt ka ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Kristjan Järvan. Ettevõtjate esindajate suurim palve ministrile oli energiaturu korrastamine ja ka keskmise suurusega ja suurtele ettevõtetele lahenduse leidmine kõrgete energiahindadega toimetulekuks nii nagu seda on tehtud teistes Euroopa riikides. Lisaks avaldas nõukoda nördimust, et kokku lepitud Turismistrateegias äärmiselt olulisel kohal olnud konverentsikeskuse investeering on järgmise aasta riigieelarvest maha võetud, mis omakorda seab strateegia elluviimise tervikuna tõsise kahtluse alla. Viisime ministri kurssi toitlustuse käibemaksu temaatikaga ja meie restoranide konkurentsivõime halvenemisega seoses sellega. Konstruktiivset arutelu tegevustest ministriga ei õnnestunud pidada ja paraku meie liidul rohkem ministriga kohtumisi ei ole ka toimunud. Turisminõukojas esindasid liitu ja Külalislahkuse Klastrit Madis Laid ja Killu Maidla.
Koostöö Eesti Autorite Ühinguga ja soodustused 2023
Eelmisel aastal muusikaesitamise tariifide läbirääkimistel jõudsime kokkuleppele, et 2022 aastal jäävad kehtima samad hinnad kuna koroonakriisist räsitud sektor ei saa lubada hinnatõuse. Selle aasta lõpus tegi EAÜ ettepaneku tariifide tõstmise osas, jõudsime kokkuleppele kus hinnatõus rakendub alles alates 2023 II kvartalist, seejuures on hinnatõus pigem marginaalne. EAÜ on sellekohased teavitused oma lepingupartneritele saatnud. Jätkuvalt kehtib kokkulepe, et Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu liikmetele kehtivad hinnakirjast soodustused. EHRL edastab liikmesoodustuste aluseks oleva nimekirja jaanuari esimesel nädalal, hiljem lepingut sõlmides on oluline, et hotell või restoran ise soodustusele tähelepanu juhiks, EAÜ saab liitu kuuluvust kontrollida meie kodulehelt. EHRL’i poolt suured tänud Egon Elsteinile ja Alver Pupartile, kes ka sel aastal läbirääkimistel osalesid.
Uued liikmed – tere tulemast!
- Literaat OÜ: restoran Literaat
- OÜ Ülo: restoran Ülo
- Restoran Royal OÜ: restoran FARM ja kohvik RUKIS
- Estonia Spa Hotels: Estonia Resort Hotel ja SPA
- Puhta Toidu Saatkond OÜ: restoran Peet Ruut
- Winwinstay Estonia OÜ: Rixwell Viru Square Hotel
- OÜ Teletorni Kohvik: Teletorni restoran
- Baltic Beach Holding OÜ: Hestia Hotel Haapsalu Spa
2022 saab kohe läbi ja see on ju hea! Sellesse aastasse mahtus võitlusi, rõõmu ja muret, nuputamist ja leiutamist, millest oleks normaalses maailmas jagunud mitmeks aastaks. Tohutu õppematerjal, mis on tulnud läbi võtta.
Hea meel on tõdeda, et vaatamata keerulistele oludele, on liidu ettevõtjate seas kasvanud optimism ja soov teha oma äri edendada. Siiralt rõõmustame, et keerulises maailmas on ettevõtjate süda ja uksed olnud avatud neile, kes tõeliselt hädas.
EHRL liikmeskond on jõuliselt kasvanud, mis annab liidule juurde võimsust, et oma liikmete eest seista. Suured tänud lähevad inimestele, kes on panustanud oma aega töögruppides erinevate ülesannete lahendamisele ja kutsekoolide nõunike kogudes sektori hariduse eest seistes. Suur tänu liidu juhatusele, mille iga liige seisab igapäevaselt nõu ja jõuga külalislahkuse ettevõtete heaolu eest.
Soovime Teile kõigile meeleolukat aasta lõppu ja palju paremat uut aastat!
Killu, Kristi, Ain