PRESSITEADE: Väliskülalisi on, aga nad ei ööbi hotellides. Restoranide sulgemine jätkub ja kaovad töökohad, tarnijad ja turisti kogemus.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) andmetel on majutussektori majandustulemused 2026. aasta esimese viie kuuga 2025. aastaga võrreldes paigalseisus ja toitlustussektor järjest sügavamale kriisi, kust tagasitee on iga kuuga raskem. Ööpäeva keskmine maksumus on kasvanud majutusasutustes oluliselt vähem kui tarbijahinnaindeks tervikuna. Eesti turismi- ja toitlustussektori nõrgenemine ei ole ainult ühe ettevõtte mure, sest kui hotell, restoran, kohvik või turismiettevõte nõrgeneb, puudutab see ka töötajaid, kohalikke tootjaid, rendipindu, sündmusi, piirkondlikku külastatavust ja turisti kogemust.
Turiste on, aga hotellisektori majanduslikud tulemused ei parane
Statistikaameti andmetel kasvas aprillis ööbimiste koguarv 4,1% (484 520 ööbimiseni). Kasvu vedas koolivaheaegade taustal peamiselt siseturism (+6,5%), välisturistide ööbimiste kasv jäi tagasihoidlikuks (+2,3%). Statistika kinnitab muret, mida hotellide majandustulemused peegeldavad: turistide arv kasvab, kuid kasv ei kandu üle hotellisektori tulusse.
Piirkondlikud erinevused on teravad. Tartus kasvas aprillis ööbimiste arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10,8%, sealhulgas välisturistide ööbimised 8,4%. Tallinnas kasvas ööbimiste arv 6,3%, kuid kuna lühiajalise üürituru maht kasvab ja lisandub ka uusi hotelle, ei kandu see tulu kasvuks ja keskmine toa hind on pigem allpool. Pärnus langes ööbimiste koguarv aprillis 4,1%, sealhulgas välisturistide ööbimised 7,6%. See langus peegeldub ka piirkonna majandustulemustes ja näitab, et Pärnu sõltuvus suvehooajast muutub aastast aastasse teravamaks.
EHRLi andmetel on majutusturg 2026. aasta esimese viie kuuga püsinud paigalseisus: saadaoleva toa keskmine tulu on üle-eestiliselt –0,2% ja keskmine toahind –0,3% madalamal kui aasta tagasi samal perioodil. „Turiste on üle Eesti rohkem näha, kuid hotellide majandustulemused ei parane. Järelikult ei ööbi turistid hotellides,“ lausus EHRL tegevjuht Külli Kraner. Seda kinnitab ka lühiajalise üürituru kiire kasv (1,91 miljonit ööbimist 2025. aastal, kasv +8%), mis tähendab, et märkimisväärne osa külalistest valib alternatiivse majutuse, mis tegutseb hotellisektoriga ilma samade investeeringute ja regulatsioonideta ning surub turuhinnad alla. Hotellid teenindavad rohkem külalisi, kuid igalt saadaval olevalt toalt teenitud tulu ei kasva ega kata kulude kasvu.
Piirkondlike erinevuste teravust kinnitavad ka EHRL andmed. Tallinn ja Tartu paistab silma positiivselt. Tartus on tulu ühe saadaval oleva toa kohta kasvanud võrreldes eelmise aasta viie kuuga (+10%) ja ka täitumus on kõrgem kui mujal Eestis (70,3%). Pärnus muutub piirkonna sõltuvus suvehooajast aastast aastasse teravamaks. Tallinn hoiab täitumust, kuid ainult hindade langetamise hinnaga. Väljavaade suvehooajale pole julgustav, sest eelkõige saab loota viimase hetke broneeringutele.
Toitlustussektoris jätkuvad sulgemised, sest käibemaksu tõusust on saanud ellujäämise küsimus
Aasta jooksul on uksed sulgenud üle 25 restorani, sealhulgas kuus Michelini giidi restorani ja mitmeid pikaajalisi tugevaid tegijaid. EHRLi restoranidest liikmete küsitlus näitab, et 98. vastanud ettevõttest on 42% kahjumis, sektori kasumimarginaal on oluliselt langenud ning enam kui 1100 ettevõttel on kogunenud aprilli seisuga maksuvõlg 14,5 miljoni euro ulatuses. Murettekitav on, et sulgemiste laine jätkub. EHRLi hinnangu kohaselt seda eriti sügisel pärast hooaega.
Raskesse olukorda on sektori viinud jätkuv sisendhindade kasv (palgad, tooraine, kütus jne) ning käibemaksu tõus 24%-ni, mis on Euroopa Liidus suuruselt teine, ületades EL-i keskmist (11%) enam kui kaks korda. Eesti liigub teiste riikidega vastassuunas: Saksamaa langetas 2026. aastast restoranides serveeritava toidu käibemaksu 19%-lt 7%-le, et kaitsta sektori elujõulisust ja tööhõivet. Eestis tõusid 2025. aastal nii toitlustuse kui majutuse käibemaksud. Toitlustussektor annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele ning surve kandub kogu tarneahelasse: kohalikele talunikele, toidu- ja joogitootjatele, hulgimüüjatele. Kahjumis sektor ei hoia töökohti, ei tõsta palku, ei investeeri ega maksa lõpuks makse.
Sektori olukorda survestab ka üldine majandustaust. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais aastaga 3,7%. Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuu baromeetri järgi on tarbijate kindlustunde indikaator –31 ja püsib langustrendi joonel alates veebruarist. Inimesed käivad väljas, kuid planeeritumalt, harvem ja vähem kulutades. Nõudlus on piiratud ja hinnatundlikkus suur, mistõttu ei suuda majutus- ja toitlustussektor jätkuvat kulude kasvu klientide hindadesse edasi kanda.
Ettevõtete nõrgenemine algab enne sulgemist. Enne uste sulgemist kaovad investeeringud, palgatõusud, arenguplaanid, uued töökohad ja koostöö kohalike tarnijatega. Kui ettevõte on juba suletud, on meeskondi, tarneahelaid ja turismikuvandit palju raskem taastada. Turism on Eesti teenusteeksport, iga teine eksport on 0% käibemaksuga, turismieksport peab aga kandma 24% täiskoormat.