23. septembril 2026 toimus Tallinna Toidumessil Unibet Arenal HoReCa seminar „Kus on raha ja mida tahab külaline?“ (HoReCa seminar – KUS ON RAHA JA MIDA TAHAB KÜLALINE? – Tallinna Toidumess 2026). Seminari modereeris Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Madis Laid.
Päeva lõpetas paneel, kus arutasid:
- Henri Loodmaa, Tartu külalislahkusesektori ettevõtja ja restoranikultuuri eestkõneleja (N58 grupp) ja EHRL-i juhatuse liige;
- Kristiina Altmäe, Laulasmaal asuva kohviku Ott ja Matilde omanik;
- Katrin Aare, Vapiano brändi- ja turundusjuht Eestis ja Soomes
Arutelus tõdeti, et restoranide käive kasvab, aga kasum mitte. Käibe kasv tuleb sisendhindade tõusust, mitte sellest, et külalisi oleks rohkem. Näiteks toodi välja, et väiksema kohviku 25-eurosest arvest võib kohvikule alles jääda umbes 1,5 eurot. Kasum on langenud, sest aasta-aastalt on kallimaks läinud kõik, ka see, mida klient ei näe: prügivedu, köögitehnika hooldus, tekstiilide pesu, kaardimaksete teenustasud ja muud teenused. Sektor on läbi teinud mitu kriisi järjest ja kokku on hoitud kõikjal, kus võimalik. Optimeerimiseks ruumi enam ei ole.
Kuidas restoraniturg viie aasta pärast välja näeb, kui midagi ei muutu? Restoranid peavad üha täpsemalt kaaluma, millal ja kuidas on mõtet avatud olla. See tähendab muutusi lahtiolekuaegades, menüüdes ja töökorralduses ning rohkem tehnilisi lahendusi. Eriti tunnevad survet väiksemad kohad väljaspool Tallinna, kus restorani või kohviku püsimine sõltub ka sellest, kuidas piirkond tervikuna areneb. Kohvik ja restoran on sageli just need, mis hoiavad kogukonda elavana.
Mida riigilt oodatakse? Sektor ei taha erikohtlemist. Me tahame ettevõtluskeskkonda, kus saab edendada toidukultuuri ja rahva tervist ning toitukohtadel on võimalik palgata tööle noori. Restoranid on Eesti visiitkaart ja riigil on oluline roll näidata, et seda sektorit väärtustatakse. Arutelus jõuti ka selleni, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele esimeste töökogemuste pakkumise võimaluste laiendamisele.
Teine oluline teema on ekspordi kasvatamine. Toitlustus on olulises mahus eksport, sest suur osa külalistest on välisturistid. Kaupade ekspordil on käibemaks 0%, aga välisturistile pakutav toitlustusteenus maksustatakse Eestis täismääraga 24%. 21 Euroopa Liidu liikmesriiki 27-st kohaldab toitlustusteenusele madalamat käibemaksumäära. See on ära katsetatud praktika, mis aitab tööjõumahukal ja ekspordile suunatud sektoril konkureerida ning pakkuda noortele töökohti. Eesti on üks väheseid riike, kes seda ei tee.
Mida teeksid ettevõtjad, kui toitlustusteenuse käibemaks langeks 13%-le? Vastus oli selge: investeeriksid inimestesse ja varasse. Restoranikülastus on elamus ning see eeldab koolitatud teenindajaid, sommeljeesid ning head ja turvalist töökeskkonda, kus töö on olemas ka homme. Lisaks aitaks see vältida uut hinnatõusu ja koguda kindluspuhvrit, mida täna lihtsalt ei ole.
Täname Henrit, Kristiinat ja Katrinit sisuka arutelu eest!
Oleme liiduna toitlustusteenuse käibemaksu langetamise eest seisnud juba pikemat aega ja jätkame seda!
Täname Profexpot hea seminari korraldamise eest! Kohtumiseni järgmisel aastal Tallinna Toidumessil 22.-23.09.2027.
