Majutuses pikenes kõrghooaeg tänu tugevale septembrile. Oktoobris vähenes nõudlus madalhooajale omaselt ja sektor ootab nüüd pühade ja aastavahetuse hooaega. Valitsus otsustas 29. oktoobril mitte toetada Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega soovitakse langetada toitlustusteenuse käibemaksu 24%-lt 13%-le. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) leiab, et käesolev valitsus ütles sellega ei teenuste ekspordi kasvu, noorte tööpuuduse leevendamise ja rahvatervise edendamise eeldustele. Toitlustussektori konkurentsivõime sammud avaldavad mõju aastate pärast, seepärast tuleb need otsused teha täna, kus sektor on kriisis. Pikaajalised tugevad tegijad sulgevad uksi ja kasumid on vähenenud mõnele protsendile. Madalam käibemaks aitaks kasvatada sektori konkurentsivõimet, teenuste eksporti, pakkuda noortele esimest töökohta ja hoida Eesti toidukultuuri, mis põhineb kohalikul kvaliteetsel ja puhtal toorainel. Just selle toidukultuuri olukorda ei näita õigesti sektori üldstatistika, kus on sees ka kiirtoidukettide tulemused, sest mahul ja ülitöödeldud tööstuses valmistatud toidul põhinev sektor teeb rekordeid. Kiirtoidurestoranidega me ennast turismisihtkohana ei müü, eksporti ei kasvata ega rahvatervist ei paranda. Seda teevad kohalikul toorainel põhinevad toidukohad, mille konkurentsivõime vajab riigi tuge.
Hotellid: tugev september ja ootus pühade hooajale ning äriturismi kasvule
Statistikaameti andmetel oli septembris Eesti majutusasutustes ligi 568 000 ööbimist, mullusest 8% rohkem. Välisturistide ööbimised kasvasid 12% ja eestlaste ööbimised 3%. Välisturistide kasv tuli peaaegu täielikult Tallinnast, kus välisturistide ööbimisi oli 16% rohkem. Regioonides oli pilt ebaühtlane: Pärnumaal ja Saaremaal välisturistide ööbimised kasvasid, kuid eestlaste ööbimised vähenesid, Tartumaal vähenesid mõlemad. Septembri kasv toetus seega peamiselt Tallinna välisturistidele.
EHRLile andmeid jagavate hotellide järgi oli september sel aastal kasvult üks parimaid kuusid. Täitumus oli mullusest ligi nelja protsendipunkti võrra kõrgem ja tulu saadaoleva toa kohta kasvas umbes 11%. Kasv tuli nii müüdud tubade arvust kui hinnast. Kõige tugevam oli Tallinn, Tartus kasvasid hinnad ja täitumus, Pärnus jäi täitumus samaks.
Oktoober avas madalhooaja. Täitumus oli septembriga võrreldes umbes seitse protsendipunkti madalam, kuid tulu püsis mullusel tasemel, kuigi hinnad tõusid Statistikaameti andmetel 4,2%. Jaanuarist oktoobrini kasvas hotellide tulu tubade müügist 3,1% tänu suuremale külastajate arvule. September näitas, et hooaega on võimalik pikendada. Kasvuruumi on veel hinnas, sest inflatsiooni arvestades on tulu jäänud peaaegu samaks.
Aasta tulemuse kujundab pühade ja aastavahetuse hooaeg. Madalhooajal, jaanuarist aprillini, on suurim võimalus äriturismil ja konverentsidel. EHRL tänab valitsust, et Ukraina taastekonverents URC27 toimub just jaanuaris. „On väga tänuväärne, et madalhooaja kõige vaiksemal ajal toob riik Tallinnasse konverentsi, kuhu on oodata mitmeid tuhandeid külalisi. Jaanuaris on hotellides ruumi ja ressurssi tuhandete välisdelegaatide vastuvõtuks ning saame näidata lumist linna, kus lumekoristus on kõrgtasemel. Suvekuul, mil hotellide täitumus ja hinnad on puhkuseturismi hooaja nõudlusest tulenevalt kõrged, see nii ei oleks. Selline konverents toob kasu ka pärast ürituse lõppu: hea kogemuse saanud külaline tuleb tagasi puhkama ja kontaktid võivad tuua investeeringuid,“ ütles EHRLi tegevjuht Külli Kraner. Eesti Konverentsibüroo andmetel kulutab konverentsiturist reisi kohta üle 1000 euro, puhkusereisija 316 eurot.
Toitlustus: käibemaksu langetamine annaks sektorile kasvuruumi
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu näeb ette restorani- ja toitlustusteenuse käibemaksu langetamist 24%-lt 13%-le. Alkoholi pakkumisele muudatus ei kehtiks. Valitsus eelnõud 29. oktoobril ei toetanud.
EHRL soovib, et käibemaksu langetamist vaadataks mitte ainult maksulaekumise vähenemisena, vaid ka kasvuvõimalusena. Toitlustusteenuse käibemaksu langetamine ei tähendaks, et riik jääb sama suurest maksutulust ilma, sest konkurentsivõimelisem sektor toob osa sellest tagasi teiste maksude ja teenuste ekspordi kasvu kaudu. Restoranis kulutav välisturist panustab eksporti, kuid erinevalt kaupade ekspordist, millele kehtib null käibemaks, maksab restoran 24% käibemaksu. Madalam käibemaks annaks ettevõtetele võimaluse luua töökohti, tõsta palku ja investeerida. See suurendaks riigi maksulaekumist ja vähendaks varimajandust. Kasu jõuaks ka kohalike tootjate ja hulgimüüjateni.
Kõige suurem võit tuleks regioonidele, kus toitlustus- ja majutusettevõtted on olulised tööandjad. Kohalik toidukoht hoiab piirkonnas elu ja annab noortele esimese töökoha, mis aitaks vähendada noorte tööpuudust. Sama sektor teeb ka kooli-, lasteaia-, haigla- ja hooldekodutoitu. Tugevas sektoris on pakkujaid rohkem ning hind ja kvaliteet püsivad kontrolli all, mis toetab rahvatervist.
Toidukultuur on Eesti turismi tugevus ja kasvuvõimalus
Toidukultuur on üks olulisemaid põhjusi, miks välisturist Eestisse tuleb. Välisturistid kiidavad Eesti toidumaastikku, sest toit on siin puhas, maitsev ja kõrgetasemeline ning tihti tehtud kohalikust toorainest. Michelini giidi olemasolu Eestis on sellele kvaliteedile kinnitus. Toidukultuur püsib aga ainult siis, kui kohalikul toorainel töötavad toidukohad on kasumlikud, saavad investeerida ja maksta palka, mis toob inimesed sektorisse.
Turismipotentsiaal on suur. Tourism Economicsi prognoosi järgi kasvab välisturistide arv Eestis 2025.–2027. aastal umbes 21%, mis on Euroopa kiiremaid kasvuprognoose. Järgmise 5–10 aasta jooksul lisavad kasvu Tallinna Lennujaama laiendus, Rail Baltica, Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja loodame ka konverentsikeskuse valmimist. Need külalised vajavad kohta, kus süüa, ja just kohalik toidukultuur annab neile põhjuse Eestisse tulla ja siia raha jätta. Seetõttu ootab EHRL, et toitlustusteenuse käibemaksu langetamise eelnõu juures oleks laual koos toidu käibemaksu langetamisega ka turismi kasvu prognoos: kui riik soovib turismist ekspordi kasvu, saab ta selle kindlaimalt tagada konkurentsivõimelise toitlustusega.
Eelnõu algatas Keskerakond ja EHRL töötab edasi pikaajaliste eesmärkide nimel: et Eesti toitlustus oleks konkurentsivõimeline ja toidukultuur püsiks ka tuleviku turistidele. Milline erakond neid eesmärke toetab, selgub valimiste käigus. Sektor, kus on umbes 5000 ettevõtet ja 30 000 töötajat, ootab enne 2027. aasta Riigikogu valimisi erakondadelt selgeid sõnumeid tuleviku kohta. EHRL soovib, et Riigikogu arutaks eelnõu koos toidu käibemaksu alandamise ja mõjuanalüüsiga, mis hindab käibemaksu langetamise mõju tööjõumaksudele, turismiekspordi tulule ja varimajandusele. EHRL annab analüüsiks andmeid.