Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, Eesti Spaaliit, Eesti Maaturism, Eesti Suuratraktsioonide Liit ja Tallinna Vanalinna Selts esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühise arvamuse turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (Turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus lühiajalise üürituru korrastamiseks – EIS) kohta, mis käsitleb lühiajalise üüri turu korrastamist. Seitse liitu on üksmeelel, et sama teenuse osutamisel peavad kehtima samad reeglid, sõltumata sellest, kas majutust pakub hotell või platvormi kaudu tegutsev korteriomanik.
Lühiajalise üüri turg on Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud: 2025. aastal ööbiti lühiajalise üüri korterites 1,91 miljonil ööl, mis on 8% enam kui aasta varem, samal ajal kui majutusettevõtete ööde arv kasvas vaid 1% ehk 6,7 miljonile. Platvormide kaudu müüdi majutusteenuseid mullu DAC7 andmetel 104 miljoni euro eest, mis moodustab ligi 38% kogu majutusteenuste müügist.
Probleem on liitude sõnul selles, et turg ei toimi täna võrdsetel alustel. Sama teenust samale külalisele pakutakse väga erinevate reeglite järgi. Riigil puudub ülevaade, kes ja kus tegelikult majutusteenust pakkuvates korterites ööbib, ning Schengeni acquis’st tulenev külaliste registreerimise kohustus jääb täitmata.
Just ka anonüümsus teeb lühiajalisest üürist atraktiivse varjupaiga valgust karvatele tegevustele, mida keegi kontrollida ei saa: petukõnede keskused, dokumentideta immigrandid ja muu varjatud tegevus koonduvad just nendesse korteritesse, kuna seal ei tea ega kontrolli keegi, kes tegelikult ööbib. Kuna külalised ei tunne võõrast maja ega evakuatsiooniteid, on nende ohutus lühiajalises üüris kehvemini tagatud kui majutusettevõttes, päästemeeskonnad ei tea omakorda, mitu inimest tuleb näiteks põlengus kortermajast päästa. Kortermajade püsielanikud kannatavad pidevalt vahetuvate naabrite poolt tekitava müra, prügi ja üldpindade kulumise all, samal ajal kui korteriühistul puudub täna toimiv hoob olukorda juhtida ja näiteks enam prügi tekitavalt korteriomanikult proportsionaalset enam tasu võtta pole võimalik. Maksuvaates annab DAC7 andmevahetus Maksu- ja Tolliametile küll ülevaate platvormitulust, kuid mitte näiteks tööjõumaksudest, kümneid kortereid hallatakse ilma ühegi ametliku töötajata, nõuete puudumine või mittetäitmine tähendab, et sellist majutusteenuse äri on palju väiksemate investeeringute ja halduskuludeta võimalik pidada kui majutusteenuse teist osa, tänases seaduses defineeritud majutusteenuse osutamist.
Liidud toetavad ministeeriumi kavatsust turgu korrastada, kuid leiavad, et VTK jääb mitmes kohas poolikuks ja MKM pole arvestatud viimase aasta jooksul toimunud kohtumistel tehtud ettepanekuid. Kõige olulisema ettepanekuna soovivad liidud siduda majutusteenuse mõiste kahe kontrollitava kriteeriumiga: kuni 60 väljaüürimise ööd aastas ühe üksuse kohta jääks jagamismajanduseks, sellest enam ning iga järgnev üksus loetaks majandus- ja kutsetegevuseks. Ettepaneku tausta selgitab statistika, mille kohaselt haldab 72% pakkujatest küll vaid ühte üksust, kuid 98% ööbimistest toimub siiski terve eluruumi väljaüürimisel, mis liitude hinnangul näitab, et valdav osa turust on juba täna sisuliselt äritegevus, mitte juhuslik jagamine.
„Rõhutan, et me ei soovi lühiajalise üüri piiramist ega uute nõuete lisamist ühelegi turuosalisele. Soovime, et sama teenuse osutamisel kehtiksid samad reeglid ja et oma kodu aeg-ajalt välja üüriv inimene jääks nendest reeglitest välja. Soovime korrastatud majutusteenuste turgu,“ ütles Külli Kraner, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht.
Teise ettepanekuna soovivad liidud ühekordset registreerimiskohustust, mis ei looks uut registrit, vaid rakenduks juba olemasolevas majandustegevuse registris ning liidetaks kinnistusraamatu, ehitisregistri ja rahvastikuregistriga. Tegemist ei oleks tegevusloa ega aastatasuga. Ministeerium pole analüüsinud varasema kuni 2014. aastani kasutusel olnud registri taaskasutuselevõtu võimalust, on seevastu hinnanud ainult uue registri väljaarendamise kuluks 3–4 miljonit eurot ja jooksvaks kuluks kuni 0,5 miljonit eurot aastas, millele lisandub kohalike omavalitsuste hinnanguline 1,4 miljonit eurot aastas. Liitude hinnangul on see hinnang üledimensioneeritud.
Kolmandaks teevad liidud ettepaneku laiendada majutusstatistika esitamise kohustust alates esimesest voodikohast, praeguse viie voodikoha asemel, samamoodi nagu juba teeb üle kümne Euroopa Liidu liikmesriigi. Kuna valdav osa Eesti lühiajalise üüri üksustest on kuni nelja voodikohaga, jääb just see osa turust praegu statistikast täiesti välja. Neljandaks soovivad liidud anda kohalikele omavalitsustele andmepõhised võimalused piirkondades, kus lühiajalise üüri mõju on suurim (Pärnus moodustab see juba 3,8% ja Tallinnas ning Tartus 1,4% tavaeluruumidest) ning laiendada seadusega korteriühistute otsustusõigust majutusteenuse osutamise üle. Viiendaks tehakse ettepanek sätestada turismiseaduses tähtaeg Euroopa Liidu lühiajalise üürimise andmemääruse (EL määrus 2024/1028) rakendamiseks, mille jõustumisel hakkavad platvormid esitama andmeid riigile otse. See kaotaks ettevõtjate igakuise aruandluskohustuse ja vähendaks, mitte suurendaks, halduskoormust.
Liidud rõhutavad, et ükski ettepanek ei lisa uut sisulist nõuet ega tegevusluba ega puuduta inimest, kes üürib aeg-ajalt välja oma kodu. Ettepanekute eesmärk on tagada, et juba kehtivaid kohustusi saaks üldse täita ja kontrollida ning et riigil ja kohalikul omavalitsusel oleks olemas info, mida nende ülesannete täitmine eeldab. Kokkuvõtte toovad liitude poolt esitatud sammud bürokraatia vähenemise.
Lisainfo: Külli Kraner, EHRL tegevjuht, kylli@ehrl.ee, tel 53225988