Keskerakond esitas Riigikogule käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu ettepaneku langetada toitlustusteenuse käibemaks 24 protsendilt 13 protsendile. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) andmetel on toitlustussektori kasumlikkus viimase aasta jooksul kokku kukkunud ja kahjumis ettevõtete arv kasvab jätkuvalt. Liit on seetõttu korduvalt toonud välja käibemaksumäära langetamise olulisust, sest see toetaks töökohtade säilimist, noorte tööpuuduse vähendamist ja sektori investeerimisvõimet, seda eriti väiksemates keskustes ja maapiirkondades.
Riigikogus avaneb võimalus arutada toitlustussektori maksukeskkonda sisuliselt
EHRL on juba pikemat aega juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti 24-protsendiline toitlustusteenuse käibemaksumäär on Euroopa Liidus suuruselt teine. Täna Riigikogule esitatud eelnõu tähendab, et teema on jõudmas sisulisse arutellu.
Eelnõu väljendab soovi kasvatada Eesti majandust ja eksporti ning toetada töökohtade säilimist ka väljaspool suuremaid keskusi. „Majutusteenuse 13-protsendine käibemaksumäär on näidanud, et turismi põhiteenused konkureerivad rahvusvahelisel turul. Toitlustus on samast külastajateekonnast lahutamatu osa ja peaks seetõttu järgima sama loogikat. Turismisektori pinged pole vaid ühe sektori mured, need mõjutavad riigi majandust ja konkurentsivõimet laiemalt. Enamik riike on praktikas selle toimimise ka ära tõestanud,“ sõnas EHRL juhatuse esimees Madis Laid.
Turismisektor moodustab koos otsese ja kaudse mõjuga Eesti sisemajanduse koguproduktist 7%, teenuste ekspordist 16%. Iga turismisektoris kulutatud euro loob hinnanguliselt veel 0,46 eurot käivet teistes sektorites. Igalt külastaja kulutatud eurolt laekub riigile keskmiselt 33 senti maksutulu.
Toitlustussektori olukord on jätkuvalt kriitiline
Eesti toitlustussektoris tegutseb ligi 3200 ettevõtet, kus töötab kokku ligi 20 000 inimest. EHRLi finantsvalimi andmetel on sektori olukord jätkuvalt kriitiline: kasumlikkus on kahanenud 1-2% peale, kahjumis ettevõtete arv kasvab ja enamik ettevõtteid on investeeringud peatanud. Sektoris on juba üle tuhande maksuvõlglase, kokku ligi 14,5 miljoni euro ulatuses maksuvõlga.
„Numbrid näitavad, et see ei ole üksikute ettevõtete juhtimisprobleem, vaid struktuurne surve, mis puudutab peaaegu kõiki. Kui sektori konkurentsivõime langemine samas tempos jätkub, kaotame töökohti ja ettevõtteid just seal, kus alternatiive on kõige vähem,“ sõnas EHRL juhatuse liige Henri Loodmaa.
Toitlustusteenuse käibemaksu alandamise mõju on suurim väljaspool Tallinna
EHRLi hinnangul on eelnõu mõju kõige suurem just väiksemates keskustes ja maapiirkondades, kus toitlustuskoht on tihti kohaliku kogukonna oluline tööandja, noorte esimene töökoht ja kohaliku tootja püsiv ostja. Samuti ei ole rahvatervise number toitlustussektorist lahutatav: kui kohapeal kohalikust toorainest toitu valmistavad restoranid ja kohvikud majanduslikult ellu ei jää, kasvab paratamatult kiirtoidu ja valmistoidu osakaal Eesti toidulaual. Ja see avaldab mõju tervisele pikemas vaates.