Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) andmetel oli suvi hotellidele kokkuvõttes hea, täitumus püsis juuli-augustis kõrge ja august tõi kasvu kõigis suuremates linnades. See on positiivne, kuna aasta esimene pool oli enamikule hotellidele tagasihoidlik ja piirkonniti on pilt endiselt ebaühtlane. Toitlustussektoris kriis süveneb, kuna kasumlikkus on jätkuvalt õhuke, sulgemised jätkuvad ka tipphooajal ning EHRL palub riiki sektorile appi toitlustusteenuse käibemaksu langetamisele 13 protsendile.
Hotellidele lõppes suvi kasvavas optimismis
Statistikaameti andmetel kasvas ööbimiste koguarv Eestis juulis 3,5% (964 189-ni), kuid kasv tuli valdavalt Tallinnast ja Harjumaalt, kus ööbimisi lisandus 11%, ning peamiselt välisturistide arvelt. Eesti elanike endi ööbimised püsisid mullusega põhimõtteliselt samal tasemel. Paljudes maakondades ööbimiste arv hoopis vähenes, sealhulgas Pärnumaal (-9,8%, Pärnu linnas -12,1%), samal ajal kui Tartumaal (+3,8%) ja eriti Valgamaal (+13,1%) kasvasid ööbimised kenasti. Pärnu näide näitab hästi, et hotellide kasvanud tulunäitaja ei tähenda tingimata rohkem külastajaid, seal kasvas keskmine toahind, kuigi ööbimiste koguarv tegelikult langes.
Hotellide täitumus püsis juulis ja augustis üle Eesti suvele kohaselt kõrge, ligi 85-90% ringis, ning august oli selgelt aasta seni parim kuu, sest tulu saadaval oleva toa kohta kasvas augustis kõigis kolmes suuremas linnas. See tõi ka kaheksa kuu kokkuvõttes tulemused nulli: veel juuli lõpu seisuga oli Eesti hotellide keskmine tulu toa kohta aasta algusest mullusest väiksem.
Piirkonniti on olukord jätkuvalt väga ebaühtlane
Ainsana on kogu aasta vältel häid tulemusi hoidnud Tartu, kus tulu toa kohta on kaheksa kuuga kasvanud ligi kümnendiku võrra. Tallinnas ja Pärnus on tulu toa kohta seevastu aasta algusest siiani endiselt miinuses, hoolimata heast suvest. „Seal, kus toimuvad suurüritused ja kohalikud sündmused, jõuavad kohale ka külastajad ning hinnad püsivad. Tallinn ja Pärnu on endiselt aasta algusest miinuses, isegi pärast kahte tugevat suvekuud. See näitab, kui õhuke on sektori puhver ja kui oluline on suvine turismi hooaeg,“ nendib Kraner.
Kraneri sõnul tuleb tulemuste juures arvestada ka sellega, et osa kasvavast turistivoost ei kajastu hotellistatistikas üldse, sest üha rohkem külastajaid valib hotelli asemel lühiajalise üüripinna. Seitse turismisektori liitu, sealhulgas EHRL, tegid koos turismiseaduse muudatuse raames ettepaneku kehtestada lühiajalisele üürile 60-päevane piirmäär aastas, et eristada juhuslikku kodujagamist sisuliselt majutusettevõtlusest. „Täna näeb riik lühiajalisest üürimajutusest vaid seda osa, mis jõuab digiplatvormide DAC7 maksuaruandluse kaudu Maksu- ja Tolliametini. See ei ole aga kogu turg, majutusstatistikasse, külaliste registreerimisse ega turvalisuse üle järelevalvesse enamik lühiajalist üüri ikka ei kuulu. Väikehotellid täidavad samal ajal kõiki neid nõudeid. Nii jääb riigile ja meile endile tegelikust turust nähtavaks vaid osa,“ ütleb Kraner.
Kasumlikkus püsib toitlustuses kriitilisel piiril
Kui hotellide suvi lõppes üldkokkuvõttes positiivselt, siis toitlustussektoris pole kriis leevendust saanud. Augustis teatasid uste sulgemisest mitu restorani Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Septembri alguseks selgus, et raskustesse on sattunud veel restorane. EHRLi andmetel on sektori käive püsinud kaks aastat sisuliselt paigal, kulud ja maksuvõlad aga kasvavad jätkuvalt. Eesti 24-protsendiline toitlustuse käibemaksumäär on Euroopa Liidus suuruselt teine ja liit on kutsunud üles seda langetama.
Kraneri sõnul on hetkel eriti oluline, milliseid kohti kriis kõige valusamalt tabab. „Enim kannatavad need restoranid ja kohvikud, kes valmistavad toitu ise ja kohapeal, kasutades võimalikult palju kohalikku toorainet, neil on nii tooraine- kui tööjõukulu paratamatult kõrgem kui poolfabrikaatidel ja valmistoidul põhineval äril. Kui hinnasurve sunnib just selliseid kohti sulgema, kaotame midagi, mida hiljem raske tagasi tuua on,“ ütleb Kraner.
Eurostati värskete andmete kohaselt kuulub Eesti täiskasvanute rasvumise poolest juba praegu Euroopa kõrgemate näitajatega riikide hulka, ülekaalus või rasvunud on üle poole Eesti täiskasvanutest, mis ületab selgelt Euroopa Liidu keskmist. EHRLi hinnangul ei ole see number toitlustussektorist lahutatav: kui kohapeal kohalikust toorainest toitu valmistavad restoranid ja kohvikud majanduslikult ellu ei jää, kasvab paratamatult poolfabrikaatidel ja valmistoidul põhineva kiirtoidu osakaal ja seda suunas, kus Eesti on Euroopa võrdluses juba niigi kõrgel kohal.
EHRLi hinnangul ei ole see rahvatervise number toitlustussektorist lahutatav: kui kohapeal kohalikust toorainest toitu valmistavad restoranid ja kohvikud majanduslikult ellu ei jää, kasvab paratamatult kiirtoidu ja valmistoidu osakaal meie toidulaual ja seda suunas, kuhu Eesti niigi juba kaldu on
„See ei ole üksnes tervise, vaid ka Eesti maine küsimus. Hea ja kvaliteetne toidukultuur on üks meie olulisi visiitkaarte nii turismis kui riigi kuvandis laiemalt ning selles vallas on areng olnud viimastel aastatel väga hea. Kui kasumlik toitlustusäri liigub Eestis järjest enam kiirtoidu suunas, kaotame just selle, millega oleme silma paistnud ja kahjuks on kulude kasvust tulenev surve seda arengut tagasi pöörata praegu päris suur,“ ütleb Kraner.
Toitlustus on paljudele noortele esimene töökoht
Sektori kahanemine tabab eriti valusalt just noori, kellele toitlustus on traditsiooniliselt olnud esimene töökoht ja esimene kokkupuude tööeluga. Eurostati värskeimate, juuli andmete kohaselt oli Eesti alla 25-aastaste töötuse määr 26,1% ja see kasvab jätkuvalt nii kuu kui aasta taguse ajaga võrreldes (juunis 25,9%, mullu juulis 25,7%) ning on ligi 11 protsendipunkti üle Euroopa Liidu keskmise (15,1%), mis teeb Eestist ühe kõrgeima noorte töötusega riigi Euroopas.
„Toitlustus on traditsiooniliselt olnud paljude noorte esimene töökoht ja esimene kokkupuude tööeluga. Praegu on sektor ise nii õhukese marginaaliga, et tal on üha raskem seda rolli kanda. Uute töökohtade loomise asemel püsib fookus sellel, kuidas olemasolevaid üldse hoida. See mõjutab lõpuks kogukondade elujõulisust, mitte ainult restoranipidajaid,“ ütleb Kraner.