Suvi tõi hotellidesse rohkem külalisi ja väga hea täitumuse, kuid täis maja ei toonud veel märkimisväärselt suuremat tulu. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) andmetel kasvas tulu tubade müügist nominaalselt alla ühe protsendi, tarbijahinnad aga tõusid suvekuudel keskmiselt ligi kahe protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Aasta üheksa kuu pilt on sarnane: nõudlus on tugev, aga kas aasta lõpp toob suvisele tulemusele lisa või jääb majutusturg reaalselt aasta lõikes paigale, sõltub pühade hooajast. Toitlustus suvest samasugust tuge ei saanud: kulud ja hinnad kasvavad ning sulgemisteateid tuleb viimasel ajal iga nädal, sest optimeerimisruumi või puhvrit enam alles pole. EHRL kutsub toitlustussektori püsimajäämiseks üles langetama toitlustuse käibemaksu.
Suvi tõi majutusasutustesse tervikuna rohkem külalisi
Kogu suve (juuni–august) vaates kasvas hotellide tulu tubade müügist nominaalselt alla ühe protsendi, samal ajal kui tarbijahinnad tõusid suvekuudel keskmiselt ligi 2%. Reaalselt jäi suvi seega väikesesse miinusesse. Müüdud tube oli mullusest rohkem ja täituvus parem, mis näitab tugevat nõudlust, kuid keskmine toahind langes ning tulu saadaoleva toa kohta vähenes. Teisisõnu tuli kasv mahust, mitte hinnast.
Suve sees oli pilt ebaühtlane, august oli suve tugevaim kuu: nõudlus ja hind kasvasid ning tarbijahinnatõus oli aasta madalaimal tasemel (1,5%), mistõttu jäi august ka reaalselt plussi. Ka Statistikaameti andmetel kiirenes suve jooksul turistide ööbimiste kasv ja oli suurim augustis (+6,4%, välisturistide ööbimisi +9,4%). Kokku oli majutusettevõtetes suvel (juuni–august) ööbimisi 2,56 mln, mis on 4,0% rohkem kui aasta tagasi: välisturistide ööbimisi 6,3% ja eestlaste ööbimisi 1,0% rohkem. Ööbimiste kasv oli seega mitu korda suurem kui EHRLile andmeid jagavate hotellide tulukasv (0,8%).
„Suvised majutustulemused annavad põhjust mõõdukaks optimismiks – hotellides oli külastajaid palju ja täitumus oli hea. Samas ei ole hinnad kasvanud inflatsiooniga samas tempos, mistõttu ei kajastu suurem külastajate arv veel samaväärselt ettevõtete majandustulemustes. Positiivne on see, et nõudlus on olemas,“ ütleb EHRLi tegevjuht Külli Kraner.
Välisturistide kasvu veab Tallinn
Suvel oli Tallinnas ööbimisi 1,24 mln ehk 10,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ülejäänud Eestis oli ööbimisi kokku veidi vähem kui aasta tagasi (−1,3%; välisturistide ööbimised −2,7% ja eestlaste −0,5%). Pärnu linnas langesid ööbimised 4,7%. Välisturistide ööbimisi oli Tallinnas 1,00 mln (+11,2%), mis on kaks kolmandikku kõigist Eesti välisturistide ööbimistest.
Suurim välisturistide rühm on soomlased: nende ööbimisi oli Tallinnas 321 000 (+14,1%), mis on 32% Tallinna välisturistide ööbimistest. Neile järgnevad sakslased, britid, ameeriklased, poolakad ja lätlased. Soome, Saksamaa ja Läti on püsiv selgroog ja annavad umbes poole kõigist Eesti välisturistide ööbimistest.
Üheksa kuuga on majutusturg stabiilne, kuid reaalselt paigal
Jaanuarist septembrini kasvas hotellide tulu tubade müügist nominaalselt 3,4%, tarbijahinnad on Statistikaameti andmetel samal ajal (jaanuar–september) tõusnud keskmiselt 2,4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kogutulu kasv on seega reaalselt väikeses plussis (u 1%) ning see tuli suuremast mahust, mitte hinnast: keskmine toahind ja tulu toa kohta on jäänud inflatsioonist maha. Septembri tugev tulemus parandas aasta kokkuvõtet ja näitab, et nõudlus püsib.
Üldpildi kujundab Tallinn, kuid suvine hinnatase langes. Tartus ja Pärnus kasvasid hinnad inflatsioonist kiiremini. Positiivne ja tervitatav on aga kindlasti see, et Tartus toimus suurüritusi ja kontserte sel suvel rohkem kui aasta varem – suursündmused on oluliseks panuseks külalislahkuse sektori edule.
Probleem on selles, et osa turistivoost jääb hotellistatistikast lisaks üldse välja, sest reisijad valivad üha enam lühiajalise üüri: 2025. aastal kasvas ööbimiste arv platvormide kaudu 8%, majutusettevõtetes 1%. EHRL on seetõttu koos kuue teise turismiliiduga esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ühisarvamuse, milles toetab lühiajalise üüri reguleerimist võrdsete reeglite põhimõttel: sama teenuse pakkumisel peavad kehtima samad nõuded, olenemata sellest, kas majutust pakub hotell või platvormi kaudu tegutsev korteriomanik. Liit ei soovi lühiajalise üüri piiramist ega uut bürokraatiat, vaid kehtivate reeglite, sealhulgas külaliste registreerimise, jõustamist kõigile majutusteenuse pakkujatele, aga oma kodu aeg-ajalt välja üürija jääks reeglitest välja.
Toitlustus vajab tuge, et toidukohad püsima jääksid
Toitlustus ei saanud suvel sellist tõuget, nagu hotellid augustis. Kulud on kasvanud ja sektori keskmine kasumlikkus on langenud. Inflatsiooni kiirenemine tähendab, et kulusurve süveneb just siis, kui sügisel nõudlus väheneb, ning nendes tingimustes ei ole kulude kasvu võimalik hindadesse üle kanda.
Eesti 24% toitlustuse käibemaks on Euroopa Liidus suuruselt teine ja ületab EL-i keskmist (11%) enam kui kaks korda. Viimasel ajal tuleb iga nädal teateid toitlustuskohtade sulgemisest. Toidukohtade püsimine on kõige olulisem väiksemates kohtades, kus kohvik või restoran on kogukonna süda, piirkonna oluline tööandja ja kohalike tootjate püsiv ostja. Toitlustus on paljudele noortele esimene töökoht, mistõttu on sektori tugevus oluline ka noorte väljavaadetele. Noorte tööpuudus oli juulis ligi 26%.
Saksamaa on alandanud püsivalt toitlustusteenuse käibemaksu alates 1. jaanuarist 19%-lt 7%-le. Saksamaa hotelli- ja restoraniliidu hinnangul on esimesed märgid head: madalam määr on aidanud ettevõtetel kasvanud kuludega toime tulla ja töökohti säilitada ning Baieri liidumaal ütles 78% küsitletud ettevõtetest, et muudatus aitas katta kõrgemaid tööjõukulusid. Üheksa kuud on samas liiga lühike aeg, et probleeme lahendatuks kuulutada, ja et hinnalangus ei ole maksulangetuse automaatne tulemus.
Saksamaa kogemuse põhjal tasub Eestis tähelepanu pöörata kahele olulisele asjaolule. Esiteks oli käibemaksulangetuse eesmärgiks see, et ettevõtted ja töökohad ellu jääksid ning sektor koguks elujõudu. Teiseks tuleb vaadata kolm kuni viis aastat ette: toitlustus ei ole ainult restoranid ja kohvikud, vaid sama sektor kannab ka kooli- ja lasteaiatoitu, haiglatoitu ja muid avaliku sektori toitlustusteenuseid. Kui sektor püsib tugev, jääb nende teenuste pakkujate ring lai ning hind ja kvaliteet on kontrolli all. EHRL on seetõttu teinud ettepaneku toitlustuse käibemaksu langetada. Toitlustus on ka osa turismist: hea restoran on külalisele üks põhjus piirkonda reisida.
„Toitlustus ei ole ainult restoranis einestamine, see on ka see, mida sööb laps koolis ja lasteaias ning patsient haiglas. Kui sektor kahaneb, tunneb seda kogu ühiskond. Käibemaksu langetamine on investeering sektori püsimajäämisse, mitte hetkeabi,“ ütles EHRL tegevjuht Külli Kraner.